Linnaaiandus
Linnaaiandus on eri ulatuses ja kujul tarbe- ja söögitaimede kasvatamine linna piirides või selle vahetus läheduses.
Linnaaianduse hulka kuuluvad avalikud aiad (kogukonnaaiad), pool-avalikud aiad (MTÜ-de ja ühistute aiad) ja mitte-avalikud aiad (era- ja koduaiad). Omakorda saab eristada ka seaduslikke ja mitte seaduslikke linnaaedasid.[1] Linnaedade kasvav populaarsus on tingitud globaalsest linnastumisest ja sellega kaasnevatest probleemidest.[2]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Linnaaiandus on vähemalt nii kaua olemas olnud, kui on inimesed linnades elanud. Esimesed allikad linnades olevatest põllumajandusmaadest ulatuvad Sumerite varajasse tsivilisatsiooni, kus aastast 3500 eKr on linnade laienedes eraldatud spetsiaalseid alasid toidu kasvatamiseks.[3]
Eesti linnaaianduse lähiajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Eesti lähiajaloost on tuntumad näited algselt töölistele 20.saj rajatud aiamaad linnades. Aianduskooperatiive lubati rajada peaaegu igale poole linnade äärealadele, tänu millele said inimesed ise kasvatada oma köögi- ja puuvilju toidupuuduse leevendamiseks. 1985 aastatel andsid koduaiad koos ühisaedadega 50% kogu rahvastiku jaoks vajaminevatest juurviljadest ning 85% puuviljadest.[4] Enamus eelmisel sajandil rajatud linna aiamaadest on siiski kadunud - peamiselt linna arendusele jalgu jäänud ja ka aiaharijate endi poolt maha jäetud või “kolitud ümber”. Tartus asuv Hiinalinna aiamaa (asutatud 20.saj), mis veel toimis 21. sajandi alguses, jäi ette uuele tee-ehitusele ja lammutati aastal 2023.[5]
Olevik[muuda | muuda lähteteksti]
Tänapäeval on nii individuaalselt kui ka ühiskondlikult linnaaianduse olulisus suurenenud. Individuaalselt võimaldab linnaaiandus eneseteostust, majanduslikku iseseisvust, sotsiaalset kaasatust, lõõgastumist, jpm. Linnaaiandus annab võimaluse aktiivse kogukonna loomiseks, kes edendab säästvat arengut, turvalisust, õppekeskkonda, rohelist linnaruumi, tervislikku ja aktiivset eluviisi.[2] Seega vajadus rohelisele ja mitmekesisele linnakeskkonnale on äratanud aktiivset rohetaristu praktika rakendamist.[6] Linnaaianduse areng ja normaliseerumine on suuresti mõjutatud antud linna võimalustest ja piirangutest.[7]
Tulevik[muuda | muuda lähteteksti]
Nii kaua kuni linnad püsivad ja laienevad, nii kaua püsib ka linnaaianduse olulisus üldisele heaolule. Linnaaianduse tulevikku mõjutavad mitmed tegurid, nagu näiteks kliimamuutus, energiakriis, rahvaarvu kasv, ühiskondlik kord ja majandus.[6]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Murumets, Karmen (2022). "Ühiselt kasutatavate linnaedade mõju Tartu linnakeskkonnale ja kogukondadele" (PDF). emu.ee. Lk 9-10. Vaadatud 26. märts 2024.
- ↑ 2,0 2,1 Kangur, Liis (2018). "Linnaaiandus kui sotsiaalne praktika: Tartu noorte näitel" (PDF). emu.ee. Lk 11-13, 24. Vaadatud 26. märts 2024.
- ↑ Green, Jared (05. september 2012). "Urban agriculture isn't new". The dirt. Vaadatud 26. märts 2024.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|kuupäev=(juhend) - ↑ Mamedova, Nurana (2015). "Tartu ühisaedade sotsiaalseid, maakasutuslikke ja ainduslikke aspekte" (PDF). emu.ee. Lk 15. Vaadatud 26. märts 2024.
- ↑ Vertjajeva, Karoliina (12. juuli 2023). "Hiinalinna aiamaad peavad tegema ruumi uuele teele". Tartu Postimees. Vaadatud 26. märtsil 2024.
- ↑ 6,0 6,1 Bisgrove, R. (2010). "Urban horticulture: Future scenarios". International Society for Horticulture Science. Lk 39-42. Vaadatud 26. märts 2024.
- ↑ Nwosisi, Sochinwechi (2019). "Urban Horticulture: Overview of recent developments". Lk 318-319. Vaadatud 26. märts 2024.