Mustand:Aruküla punkrilahing
Aruküla punkrilahing oli 1946. aasta 11. märtsil tänapäevasel Lääne-Virumaal, toonases Roela vallas, Porkuni metskonnas toimunud lahing metsavendade ja NSVL sisevägede vahel.
Aruküla punkrilahing[muuda | muuda lähteteksti]
Lahingu tagamaad[muuda | muuda lähteteksti]
1944. aasta detsembris hakkasid kaks kohalikku meest - Heino Juhkam ja Leopold "Leo" Moor - Porkuni metskonna, Linnkaevu vahtkonna 32. kvartalisse rajama punkrit, mis valmis 1945. aasta jaanuaris. Punker oli poolest saati maa sisse ehitatud, selle seinad olid kivide ja mullaga tugevdatud ning igas nurgas asus laskeava, mis oli granaatide sisseheitmise eest traatvõrguga kaetud. [1]
Metsavendade ja NSVL sisevägede vahelise lahinguni viis asjaolu, et NKVD sisevägede 260. laskurpolgu 6. roodu 2. rühma ümberpaiknemise järel Virumaalt, Paasvere vallast, 1946. aasta veebruaris, saatis üksuse luureleitnant Bolšakov 27. veebruaril NKVD nooremseersandi Boiko ning Matrossovi ja Vassilkovi nimelised punaarmee sõdurid vankritel Aruküla taludesse, kust sõdurid enam tagasi ei tulnud. Pataljonikomandör Gurovski juhitud 260. laskurpolgu võitlejate poolt läbi viidud otsingu käigus leiti eelmainitud sõdurid Aruküla lähedalt metsaküünist surnult. Surnukehadel esines nii torke- kui kuulihaavu. Samal päeval arreteeriti kahtlustatuna metsavendade abistamises ja sõdurite tapmises kohalik taluperemees Johannes Seinpere. Eelmainitud isiku tunnistuste alusel avastas Gurovski väesalk 11. märtsil kella 9 paiku hommikul Arukülast umbes 4 kilomeetri kauguselt metsast punkri, kus viibisid hetkel neli (mitte viis, nagu väidavad Nõukogude allikad) metsavenda: Mihkel Juhkami (H. Juhkami isa), Heino Juhkam, Karl Moor ja Leopold Moor. [1]
Lahingu kulg[muuda | muuda lähteteksti]
Esimene rünnakukatse punkrile tehti kella 10 paiku 11. märtsil ning see löödi metsavendade poolt tiheda püssi- ja kuulipildujatulega tagasi. Rünnaku käigus sai haavata julgeoleku üksust juhtinud leitnant. [1]
Mõni tund hiljem tegid piirajad uue rünnakukatse, kuid ka see löödi metsavendade poolt tagasi. Kaitsjad lasid julgeoleku sõdurid punkri vahetusse lähedusse, mille peale avati punkri kaitsmist juhtinud Heino Juhkami käsul nende pihta tuli. [1]
Kolmas rünnak algas pärastlõunal kella kahe-kolme paiku ning ka see löödi sarnaselt eelmistega tagasi. Peale seda tõmbasid ründajad piiramisrõnga punkrist kaugemale, evakueerisid haavatud ja ootasid abijõude. Ründajate tagasitõmbumist ja saabuvat pimedust ära kasutades lahkusid metsavennad umbes poole kümne paiku õhtul punkrist, liikudes punkrist 300 meetrit eemal asuva metsasihi poole. Jõudnud sihi äärde märkasid nad teisel pool paistvaid inimkujusid. Heino Juhkami käsul avati nende pihta tuli, ning metsavennad ületasid jooksuga metsasihi. [1]
Lahingu tagajärjed[muuda | muuda lähteteksti]
Peale lahingut varjas Heino Juhkam end koos abikaasaga naise sugulaste juures, Karl ja Leopold Moor aga ümbruskonna taludes ja küünides. [1]
Päev peale lahingut viisid Nõukogude julgeolekuorganid Roela piirkonna metsades spetsiaalselt selle jaoks Tallinnast Rakverre saadetud kapten Gavrilovi juhtimisel läbi suurotsingu, mis ei andnud alguses tulemusi.
Alles 1. juunil 1946 tabati Küti vallas Mäe talus une pealt lahingus osalenud metsavend Karl Moor, kes viidi samal päeval Rakvere NKVD-sse. Karl Moori ülekuulamisel ei saadud temalt olulist infot, ent hiljem sai NKVD kongiagendi abil teada ühe Roela lähedal Roostaval paikneva punkri umbkaudse asukoha. [1]
Karl Moor viidi Roostavale kohale, ning sunniti surmaähvardusel punkri asukohta näitama. Punkris viibis tol hetkel vaid salga pealik Ernst Männik, kes tulevahetuses NKVD sõduritega hukkus. [1]
Peale taaskordset läbikukkumist võttis Julgeolek sihikule Karl Moori armsama ja lapse ema Helgi Maasilla, kes elas Arukülas Lille talus. NKVD arreteeris Helgi Maasilla salaja ja sundis ta Julgeolekuga koostööle. Helgi Maasild sai endale varjunime “Koidula”. [1]
Kasutades teejuhina Leopold Moori ema, meelitas agent Koidula Leopold Moori ja Heino Juhkami 21. juunil 1946 Lille talu heinaküünis NKVD seatud lõksu ning eelmainitud mehed arreteeriti. [1]
4. augustil Rakvere rahvamajas toimunud kohtuistungil mõisteti metsavennad Karl Moor, Leopold Moor, Mihkel Juhkam koos Johannes Seinperega surma mahalaskmise läbi. Surmaotsused viidi täide Tallinnas Patarei vanglas 29. oktoobril 1946. [1]
Mihkel Juhkam tabati alles 12. augustil Vaimastveres Tartumaal. Sõjatribunalis mõisteti ka talle 1946. aasta 1. novembril surmaotsus, mis hiljem muudeti 25aastaseks sunnitööks. [1]
Aruküla punker tänapäeval[muuda | muuda lähteteksti]
NKVD haarangu käigus 11. märtsil 1946 punker hävines. Külma sõja ajal ehitati selle lähedusse Kadila ja Rohu keskmaarakettide baasid, mis suleti 1978. aastal. Tänapäevaks on punkrist säilinud ainult rohtunud süvend Aruküla lähedal metsas. [1]