Must esmaspäev
Must esmaspäev[muuda | muuda lähteteksti]
Must esmaspäev (Black Monday) oli majanduskriis, mis leidis aset 19. oktoobril 1987, kui Dow Jonesi tööstuskeskmine indeks langes 22,6 protsenti, mis on kõigi aegade suurim ühepäevane langus aktsiaturul.[1]
Esmaspäev, mis jäi ajalukku kui ülemaailmse aktsiaturu languse alguspunkt, on tänaseks saanud üheks kurikuulsaimaks päevaks aktsiaturgude ajaloos.[2]
Krahh sai alguse Hongkongist ja levis seejärel Aasiast Euroopasse. Sealt edasi jõudis krahh Ameerika Ühendriikidesse.[3]
Krahhile eelnenud ohumärgid ja põhjused[muuda | muuda lähteteksti]
Eelnevad ohumärgid enne kokkuvarisemist[muuda | muuda lähteteksti]
Enne 1987. aasta Musta esmaspäeva oli hoiatavaid märke liigsest ülepingest, mis olid sarnased varasematele murrangulistele punktidele. Majanduskasv oli aeglustunud, samal ajal kui inflatsioon oli tõusuteel. Tugev dollar avaldas survet USA ekspordile. Aktsiaturg ja majandus hakkasid esmakordselt tõusutrendis erinema. See tõi kaasa hindamiste ülemäärase tõusu, kus üldise turu hinna-kasum (P/E) suhe tõusis üle 20. Tulevaste kasumiprognooside hinnangud olid langustrendis, kuid aktsiad jäid sellele vaatamata puutumatuks.[4]
Krahhi põhjused[muuda | muuda lähteteksti]
Eelnenud aastatel olid rahvusvahelised investorid Ameerika Ühendriikide turgudel üha aktiivsemad, mis selgitab osaliselt aktsiahindade kiiret tõusu enne kriisi. [1][4]
Börsidel toimus kauplemismahtude märkimisväärne kasv, mis ületas tolleaegsete arvutisüsteemide võimekuse ootamatult suure koormusega toimetulekul. See põhjustas tellimuste pikaajalist täitmata jätmist ja viivitusi suurtes rahaülekannetes.[2] Paljud turuanalüütikud spekuleerivad, et 1987. aasta Musta esmaspäeva kokkuvarisemist ajendas peamiselt tugev pulliturg, mis oli juba pikka aega oodanud suurt korrigeerimist. 1987. aasta märkis suure pullituru viiendat aastat, mis ei olnud alates 1982. aastast oma algusest alates läbi elanud ühtegi suurt korrigeerivat tagasi tõmbumist hindades. Aktsiahinnad olid eelnenud nelja ja poole aasta jooksul enam kui kolmekordistunud, tõustes ainuüksi 1987. aastal 44% enne Musta esmaspäeva kokkuvarisemist.[5] Lisaks oli USA investeerimisfirmade uus toode, portfelli kindlustus, väga nõutud. See hõlmas laialdast teisesväärtpaberite ja tuletisinstrumentide kasutamist ning kiirendas kokkuvarisemist, kuna algsetest kahjumitest tulenesid järgmised müügiringid.[1] Viimase põhjusena tekitasid arvutipõhised kauplemissüsteemid doominoefekti, mis pidevalt müügitempot kiirendades põhjustas turu veelgi suuremat langust.[3]
Ainult kiire reageerimine Ameerika Ühendriikide Föderaalreservi süsteemi poolt võimaldas turgudel järgnevatel nädalatel stabiliseeruda.[4]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 "Stock Market Crash of 1987 | Federal Reserve History". www.federalreservehistory.org. Vaadatud 19. märtsil 2024.
- ↑ 2,0 2,1 "Musta esmaspäeva ja börsikrahhide selgitus". Binance Academy. Vaadatud 19. märtsil 2024.
- ↑ 3,0 3,1 "Black Monday Market Crash". Corporate Finance Institute (Ameerika inglise). Vaadatud 19. märtsil 2024.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 "What Caused Black Monday, the 1987 Stock Market Crash?". Investopedia (inglise). Vaadatud 19. märtsil 2024.
- ↑ "Must esmaspäev. Mis juhtus 30 aastat tagasi börsil?". Ärileht. Vaadatud 19. märtsil 2024.