Muska lahing
Muska lahing oli Põhjasõja ajal aset leidnud sõjaline kokkupõrge, mis toimus 27. augustil 1701 rkj Rootsi ja Vene vägede vahel. Lahing toimus Kahkva mõisa ning Muska veski juures.[1]
Eellugu[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Põhjasõda Eesti alal
Peale Venemaa tsaari Peeter I üle Narva lahingus saavutatud võitu suundus Rootsi kuninga Karl XII peaarmee Laiusele talvekorterisse, kust see 1701. aasta mais Kuramaa poole lahkus. Rootsi peavägede lahkumise järel jäi Eestimaa kaitsmine Wolmar Anton von Schlippenbachile, kelle käsutuses olid vaid väiksemad ja kehvemad väekoondised, mis sisaldasid ka maakaitseväge, aadlilipkondi ja garnisonisõdureid.[2]
Kuigi Rootsi väed Kagu-Eestis olid Karli peavägedest nõrgemad, sooritasid nad mitmeid rüüsteretki Vene territooriumile. Augusti algul sooritas ooberstleitnant Hans Heinrich von Liewen 200 musketäri ja 100 ratsanikuga ühe sellise rüüsteretke Vene aladele. Retke ajal tappis ta palju Vene moonamuretsejaid ning võttis ka hulga hobuseid kaasa.[3]
Lahing[muuda | muuda lähteteksti]
27. augustil 1701 sooritas Liewen uue rüüsteretke, seekord oli tal kaasas 200 musketäri ja 50 ratsameest. Selle väega tungis ta Petseri lähedale ja sundis venelaste eelväed oma laagrisse taganema. Osad talupojad süütasid Treski küla põlema, kuna seal olevat vaenlaste magasin olnud. Peale retke lõppu liikus Liewen oma vägedega tagasi, kuid teda hakkas jälitama väidetavalt mitme tuhande mehe suurune Vene ratsavägi.[3]
Mõlemad osapooled said kokku Muska-nimelise veski juures, kus rootslased asusid heale kaitsepositsioonile. Sellest hoolimata pidid Rootsi väed taganema, kuna venelased olid üle jõe tulnud ning neid selja tagant ründama hakanud. Rootsi sõdurid aga suutsid ennast ümber organiseerida, venelaste haardest läbi murda ja alates varahommikust kuni kella kaheni vaenlasi tagasi hoida. [3]
Lõpuks saabus Rootsi vägedele appi Andreas Ludwig von Rosen Räpinast koos 100 traguniga oma Eesti maatragunieskadronist. Olles abivägede tulekust julgust juurde saanud, hüüdsid Lieweni sõdurid "Elagu kuningas Karl" ja asusid vasturünnakule. Venelased olid sunnitud rootslaste surve all põgenema.[3]
Langenud[muuda | muuda lähteteksti]
Venelaste poolel langes 150 meest, palju hobuseid jäi ka rootslaste kätte.[3]
Rootsi poolel langes 29 meest, 14 sai haavata.[3]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Kasutatud kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- "Põhjasõja sündmuste jälgedel". Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. 1960.