Montmorijoniit
| Montmorijoniit | |
|---|---|
 | |
| Omadused | |
| Mineraaliklass | füllosilikaadid |
| Värvus | sinine, valge, kollane, pruun, kahvaturoosa, punane |
| Tihedus | 2-3 g/cm³ |
| Kõvadus | 1-2 |
| Lõhenevus | habras |
| Süngoonia | monokliinne |
| Kriips | valge |
| Murdepind | sile |
| Läige | tuhm |
| Kristallooptilised omadused | |
| Optiline telg | kaheteljeline |
| Optiline märk | negatiivne |
| Kaksikmurdumine | 0,020 |
| Pleokroism | nähtav, sõltub keemilistest lisanditest |
| nα | 1,485...1,535 |
| nβ | 1,504...1,550 |
| nγ | 1,505...1,550 |
| nε | [1] |
Montmorijoniit on monokliinne füllosilikaatne savi koostises olev mineraal. Montmorijoniidi idealiseeritud keemiline valem on (Na, Ca)0,33,(Al, Mg)2(Si4O10)(OH)2·nH2O. Sagedased lisandid on veel kaalium ja raud. Kuna mineraali kristallid on väga väikesed, on ta väga pehme. Ka on selle kristallid lõdvalt seotud, mistõttu vesi võib nende vahele tungida ja mineraal võib seega märkimisväärselt paisuda. Mineraali iseloomustab tiksotroopia.[2]
Mineraal võib tekkida koobastes erinevate samblike elutegevuse tulemusel. Montmorijoniidiga kaasnevad mineraalid on kloriit, kaoliniit, muskoviit ja illiit.[3] Kuivades tingimustes muutub montmorijoniit palõgorskiidiks, happelistes tingimustes tekib sellest aga halluasiit.[4]
Mineraali kirjeldati esmakordselt aastal 1847 Prantsusmaal Montmorillonis. See on ka montmorijoniidi tüüplokaliteet. Mineraal on ülilevinud. Mineraali on leitud ka Marsilt.[5]
Kasutusalad[muuda | muuda lähteteksti]
Montmorijoniiti kasutatakse naftapuurimisel puurimisvedeliku valmistamiseks, seda lisatakse pinnasele selle põuakindlamaks muutmiseks ja niiskuse-eemaldajates. Ka kasutatakse seda nafta krakkimisel katalüsaatorina.[6]
Mineraal on efektiivne raskmetallide adsorbent.[7] Seda lisatakse vahel ka lemmikloomade toidule, et see seoks keskkonnamürke.[8] Seda on kasutatud ka allergilise dermatiidi raviks.[9]
Bioloogiline toime[muuda | muuda lähteteksti]
Montmorijoniidi mõjul moodustuvad lipiidsetest mitsellidest vesiikulid. Ka aitab see nukleotiididel moodustada RNA-d, mis koguneb vesiikulite sisse.[10]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ http://webmineral.com/data/Montmorillonite.shtml#.WKC4rn_l_sE
- ↑ The Thixotropic Properties of Hydrotalcite-like/Montmorillonite Suspensions Shu-Ping Li,Wan-Guo Hou, De-Jun Sun, Pei-Zhi Guo, Chun-Xiao Jia, Ji-Fan Hu Langmuir 2003, 19, 8, 3172-3177. 6 märts 2003
- ↑ https://www.mindat.org/min-2821.html
- ↑ Hill, Carol; Paolo Forti (1997). "Deposition and Stability of asdSilicate Minerals". Cave Minerals of the World (Second ed.). National Speleological Society. lk. 177. ISBN 1-879961-07-5
- ↑ Nasa's Opportunity rover finds Martian water appropriate for the origin of life
- ↑ Lloyd, Lawrie (2011). Handbook of Industrial Catalysts. New York: Springer. lk. 181–182. ISBN 978-0387246826.
- ↑ Bhattacharyya, KG; Gupta, SS (2008). "Adsorption of a few heavy". Advances in Colloid and Interface Science. 140 (2): 114–31
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. november 2015. Vaadatud 12. veebruaril 2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ Saary, J; Qureshi, R; Palda, V; Dekoven, J; Pratt, M; Skotnicki-Grant, S; Holness, L (2005). "A systematic review of contact dermatitis treatment and prevention". Journal of the American Academy of Dermatology. 53 (5): 845.
- ↑ https://www.eurekalert.org/pub_releases/2003-10/hhmi-cmh102203.php
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Montmorijoniit |