Monstrants

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Vaimulik tõstab monstrantsi hostia näitamiseks
Sakramendiorva uks, 15. sajand, tempera puutahvlil. Museum Schnütgen, Köln

Monstrants (ladina sõnast monstrare 'näitama') ehk ostensoorium (ladina sõnast ostendere 'näitama', 'välja panema') on katoliku kirikutes kasutatav liturgiline nõu pühitsetud armulaualeiva (hostia) näitamiseks kirikulistele missa ajal ja kirikupühade protsessioonidel.

Monstrants arenes välja püksiidist (pyxis) ja relikviaarist 13.–14. sajandil ning võeti kasutusele eeskätt seoses Kristuse Ihu pühaga. Pidulikumad monstrantsid valmistati väärismetallidest, neid kaunistati kalliskividega ja keerukate skulptuursete ehistega. Monstrantsi tugijalg ja kabi oli kujundatud nagu karikatel, sageli ka keskel asuva hoidmist hõlbustava pungisega.

Gooti monstrantsid kujundati sageli miniatuursete kirikute taolistena, kus läbipaistvas klaaskuplis asuv kuukujulisesse klambrisse asetatud hostia oli ümbritsetud ažuursetest arhitektuursetest kaunistustest, nagu sambad, tornikesed, tugikaared ja fiaalidega kroonitud tugipiidad.

16. sajandil kujunes välja monstrantsitüüp, kus ümaras klaaskarbis asuvat hostiat ümbritses kiirtekujuline metallpärg[1], milletaolist kasutatakse tänapäevani.

Pildid[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Kunstileksikon. Eesti Klassikakirjastus, 2001