Mittesakslane
Mittesakslane (alamsaksa keeles undudesch, saksa keeles undeutsch) oli õiguslik staatus keskaegsel Liivimaal.[1][2]
Keskaja Liivimaa rahvastik jagunes üldjoontes kaheks õiguslikuks rühmaks: kõrgema staatusega "sakslasteks" ja madalama staatusega "mittesakslasteks". Kuigi mõnikord kasutati väljendit "mittesakslane" otseses mõttes etniliste mitte-sakslaste märkimiseks, mõeldi selle all tavaliselt siiski talupoegi, 15.–16. sajandil reeglina kohalikke põliskeeli rääkivaid inimesi (eestlasi, lätlasi, liivlasi), ennekõike talupoegi. Sotsiaalne ja etniline jaotus olid omavahel põimunud. Tõus ühiskondlikul redelil tähendas ühtlasi saksastumist.[1][2]
Mittesakslaste osakaal linnarahvastikus varieerus: 15. sajandi keskel olevat kolmandiku Riia elanikest moodustanud "lätlased ja mittesakslased", 1538. aasta Tallinna maksukogujate nimekirjas oli eestlasi 40%, kuid vaesemaid kihte arvesse võttes võis neid kokku olla üle poole. Väikelinnade puhul on tavaliselt oletatud sakslaste ülekaalu, kuid näiteks 1530. aasta Narva rae teatel oli seal 30 saksa ja 120 mittesaksa perepead. 13. sajandil olid "mittesakslased" linnades "sakslastega" õiguslikult seisundilt üldjoontes võrdsed, kuid aja jooksul nende olukord halvenes – paljud tsunftid keelasid nende liikmeks võtmise, piirati pärandamisõigust, maalt linna elama asumist jne. Piirangud olid suunatud ennekõike talupoegade vastu, linnaeestlaste ja -lätlaste osas ei pruukinud need alati kehtida.[1][2]
Uusajal käsitleti seda terminoloogiat aga eelkõige etnilises tähenduses.[3]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Selart, Anti, Ivar Leimus, Linda Kaljundi, Heiki Valk. Ristiretked ja vallutussõjad 13. sajandi Liivimaal, teoses "Eesti ajalugu II. Eesti keskaeg." Toimetaja Anti Selart. Tartu 2012. Lk 181–184
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Aivar Kriiska, Ain Mäesalu, Anti Selart, Inna Põltsam-Jürjo, Pärtel Piirimäe, Marten Seppel, Andres Andresen, Ago Pajur, Tõnu Tannberg. Eesti ajalugu, toimetaja Ursula Vent. Avita kirjastus, 2017. Lk 72
- ↑ Anti Selart. Saks ja mittesaks keskaegse Liivimaa linnades. Sirp, 17.03.2006
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Paul Johansen ja Heinz von zur Mühlen. Deutsch und Undeutsch im mittelalterlichen und frühneuzeitlichen Reval. Köln; Wien: Böhlau, 1973
- Wilhelm Lenz. 2004. "Undeutsch. Bemerkungen zu einem besonderen Begriff der baltischen Geschichte." Teoses Aus der Gechichte Alt-Livlands. Festschrift für Heinz von zur Mühlen zum 90. Geburtstag. Münster: Schriften der Baltischen Historischen Kommission 12: 169–184.