Miriam Makeba

Allikas: Vikipeedia
Miriam Makeba
Miriam Makeba (1968).png
Sünninimi Zenzile Miriam Makeba
Sünniaeg 4. märts 1932
Sünnikoht Johannesburg, Lõuna-Aafrika Vabariik
Surmaaeg 9. november 2008
Surmakoht Castel Volturno, Itaalia

Zenzile Miriam Makeba (4. märts 1932 Johannesburg, Lõuna-Aafrika Vabariik9. november 2008 Castel Volturno, Itaalia) oli Lõuna-Aafrika laulja ja kodanikuõiguste aktivist.

1960. aastatel oli ta esimene Aafrika artist, kes tegi Aafrika muusika üle maailma tuntuks. Tema tuntuim laul oli "Pata Pata", mis salvestati esimest korda 1957. aastal ja avaldati USA-s 1967. aastal. Ta salvestas muusikat ja käis ringreisidel koos paljude muusikutega, nende seas näiteks Harry Belafonte ja Paul Simon.

Ta osales apartheidivastases liikumises. 1960. aastal tühistas valitsus seetõttu tema passi ja 1963. aastal kodakondsuse ning keelas riiki siseneda. Kodumaale pääses ta alles režiimi langemisel 1990. aastal.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Miriam makeba 01.jpg

Tema ema oli svaasi ravitseja ja isa koosa. Kui Miriam oli 18 päeva vana, võeti tema ema kinni traditsioonilise Lõuna-Aafrika õlle umqombothi müümise eest ja mõisteti kuueks kuuks vangi, kus koos temaga veetis oma elu esimese poolaasta ka Miriam. Isa suri, kui Miriam oli kuueaastane.[1][2] Ta õppis kaheksa aastat Pretoria koolis, kus tegeles ka koorilauluga.[3][4]

1950. aastal sündis 18-aastasele Miriamile tema ainus laps, Bongi Makeba, kelle isa oli Miriami esimene abikaasa James Kubay.[5] Tal diagnoositi varsti pärast seda rinnavähk ning Kubay jättis ta maha.[6]

Ta alustas lauljakarjääri 1950. aastatel džässansamblites. 1956. aastal salvestas ta laulu "Pata Pata"[4], mida mängiti raadiotes kogu Lõuna-Aafrikas.[7]

1959. aastal oli ta lühikest aega abielus India päritolu laulja Sonny Pillayga.[6][8] Samal aastal osales ta ameeriklase Lionel Rogosini apartheidivastases dokumentaalfilmis "Come Back, Africa". Tema lühike esinemine filmis avaldas vaatajatele suurt muljet ning Rogosin organiseeris talle viisa sõiduks filmi linastusele Veneetsia filmifestivalil.[9][10] Ta reisis ka Londonisse, kus tutvus Harry Belafontega, kes aitas tal Ameerika Ühendriikides kuulsust koguda.[11]

Kui ta 1960. aastal tahtis naasta Lõuna-Aafrikasse, et osaleda oma ema matusel, avastas ta, et tema pass on kehtetuks muudetud. Samal aastal avaldas ta esimese stuudioalbumi USA-s.[12] 1962. aastal laulis ta koos Belafontega president John F. Kennedy sünnipäevapeol, kuid halva enesetunde tõttu ei läinud järelpeole. Kennedy soovis temaga siiski kohtuda ja Makebale saadeti auto järele. [13]

1963. aastal ilmus tema teine stuudioalbum. Hiljem samal aastal, kui ta oli ÜRO ees väljendanud meelt apartheidi vastu, tühistas Lõuna-Aafrika valitsus tema kodakondsuse ja õiguse kodumaale naasta.[3] Guinea, Belgia ja Ghana väljastasid talle rahvusvahelised passid ning temast sai maailmakodanik.[12] Elu jooksul oli tal üheksa eri passi[1] ja ta oli kümne riigi aukodanik[13].

1964. aastal abiellus ta Hugh Masekelaga, kellega koos ta oli osalenud muusikalis "King Kong", kuid nad lahutasid kaks aastat hiljem.[1][6]

1966. aastal sai ta parima rahvamuusikasalvestuse albumi Grammy auhinna koos Harry Belafontega tehtud albumi "An Evening with Belafonte/Makeba" eest.[10][14] Album puudutas mustanahaliste aafriklaste täbarat olukorda apartheidi mõju all. See oli üks esimesi albumeid, millel kõlasid suulu-, sotho- ja suahiilikeelsed laulud autentses esituses.[12]

Makeba tuntus kasvas ja ta avaldas paljud oma populaarsed laulud USA-s (nt "Malaika"). Ajakiri Time nimetas teda kõige köitvamaks uueks laulutalendiks paljude aastate jooksul.[1] Hoolimata oma kuulsusest ja menust ei jumestanud ta ennast ega lokkinud juukseid.[9] 1967. aastal avaldas ta USAs laulu "Pata Pata", millest sai ülemaailmne hitt.[4]

Tema abielu Mustade Pantrite liikme, Trinidadist pärit Stokely Carmichaeliga tekitas USA-s palju vastukaja ning ta plaadilepingud ja ringreisid tühistati.[4] Paar kolis Guineasse[3], kus Makeba elas järgmised 15 aastat. Makeba nimetati Guinea saadikuks ÜRO-s. Ta jätkas esinemisi Aafrikas, Euroopas ja Aasias, kuid mitte Ameerikas, kus teda de facto boikoteeriti.[15] 1975. aastal tegi ta teistkordselt pöördumise ÜRO üldkogule.[1] 1978. aastal lahutas ta Carmichaelist ja abiellus 1980. aastal ühe lennufirma juhtivtöötajaga.[6]

Pärast oma tütre Bongi surma 1985. aastal otsustas Makeba kolida Brüsselisse.[1] Järgmisel aastal tutvustas Hugh Masekela teda Paul Simoniga, kellega koos võttis ta ette maailmaturnee. Warner Bros. Records avaldas Makeba albumi "Sangoma" ('tervendaja, ravitseja'), mis oli pühendatud ta emale.[15] Varsti pärast seda avaldas ta autobiograafia "Makeba: My Story", mis tõlgiti inglise keelest ka teistesse keeltesse.[4]

1988. aastal osales ta Nelson Mandela 70. sünnipäeval ja tema vabastamise püüdlustele pühendatud kontserdil Londonis, mida kanti üle 67 riigis 600 miljonile inimesele.[16] Vanglast vabanemise järel kutsus Mandela Makebat tagasi kodumaale, kuhu ta 1990. aastal saabuski.[1][17] Pärast seda salvestas ta albumeid, osales heategevuses ja sai mitu auhinda nii oma muusika kui ka aktivismi eest.

2005. aastal alustas ta hüvastijätuturneed kõigis maailma riikides, kus ta elu jooksul esinenud oli.[13]

2008. aasta 9. novembril sai ta Itaalias kontserti andes südamerabanduse.

2011. aastal linastus soome režissööri Mika Kaurismäki dokumentaalfilm "Mama Africa".[18]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 Nkrumah 2001
  2. Schwarz-Bart 2003, lk 208
  3. 3,0 3,1 3,2 Kaufman 2006, p. 333.
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 "Miriam Makeba Biography". History – People. AllSands. Retrieved 12 November 2010.
  5. "Rudo Mungoshi, "Hamba kahle, Mama Africa"". Joburg.org.za. 2008-11-14. Retrieved 2013-03-10.
  6. 6,0 6,1 6,2 6,3 Ewens, Graeme (11 November 2008). "Obituary: Miriam Makeba". The Guardian. Retrieved 26 March 2012.
  7. Schwarz-Bart 2003, p. 213
  8. "Miriam Makeba". Fembio.org. Retrieved 10 March 2013.
  9. 9,0 9,1 Schwarz-Bart 2003, p. 214
  10. 10,0 10,1 Mendiola 2003
  11. Kaufman 2006, p. 313
  12. 12,0 12,1 12,2 Poet 2009, p. 1
  13. 13,0 13,1 13,2 Denselow 2008, p. 15
  14. Charts and Awards
  15. 15,0 15,1 Poet 2009, p. 2.
  16. Hollingsworth, Tony. "Nelson Mandela 70th Birthday Tribute". Retrieved 12 November 2010.
  17. "Singer Back in South Africa". New York, United States: The New York Times. Associated Press. 11 June 1990. Retrieved 22 November 2010.
  18. Mama Africa documentary about Miriam Makeba (2011) at the Internet Movie Database. Retrieved 10 November 2012.

Allikad[muuda | muuda lähteteksti]

  • Denselow, Robin (16 May 2008). "Robin Denselow talks to African superstar and activist Miriam Makeba". London: Film & Music, The Guardian. p. 15. Retrieved 14 November 2010.
  • Kaufman, Alan (9 October 2006). ""Miriam Makeba" from Noise of the World / Hank Bordowitz". The Outlaw Bible of American Essays. New York: Thunder's Mouth. ISBN 1-56025-935-3. OCLC 74175340.
  • Mendiola, Mojo (October 2003). "Miriam Makeba's honours and awards" (PDF). Global Mojo. Retrieved 12 November 2010.
  • Nkrumah, Gamal (1–7 November 2001). "Mama Africa" Profile (Cairo, Egypt: Al-Ahram Weekly) (558)
  • Poet, J. (11 February 2009). "Miriam Makeba: Mama Africa Goes Home". Feature Story (New York: Crawdaddy!). Retrieved 14 November 2010.
  • Schwarz-Bart, Simone; Schwarz-Bart, André; Réjous, Rose-Myriam (2003). Modern African Women. In Praise of Black Women, Volume 3. Madison, WI: University of Wisconsin. ISBN 0-299-17270-8. OCLC 66731111.