Midway lahing

Allikas: Vikipeedia
Midway lahing
Osa II maailmasõda
SBDs and Mikuma-crop.jpg
USA Douglas SBD Dauntless sööstpommitajad suundumas kolmandat korda pommitama Jaapani raskeristlejat Mikuma.
Toimumisaeg 4. juuni - 7. juuni 1942
Toimumiskoht Midway saared
Tulemus Otsustav USA võit
Osalised
USA USA Jaapan Jaapan
Väejuhid või liidrid
Chester W. Nimitz
Frank Jack Fletcher
Raymond Spruance
Isoroku Yamamoto
Nobutake Kondō
Chūichi Nagumo
Jõudude suurus
3 lennukikandjat
7 raskeristlejat
1 kergeristleja
15 hävitajat
233 lennukikandjatel baseerunud lennukit
127 maismaal baseerunud lennukit
16 allveelaeva
4 lennukikandjat
2 lahingulaeva
2 raskeristlejat
1 kergeristleja
12 hävitajat
248 lennukikandjatel baseerunud lennukit
16 vesilennukit
Kaotused
1 lennukikandja
1 hävitaja
~150 lennukit
307 hukkunut
4 lennukikandjat
1 raskeristleja
1 raskeristleja vigastatud
248 lennukit
3057 hukkunut
37 vangi võetud

Midway lahing oli 4. juunist kuni 7. juunini 1942 Vaikse ookeani Midway saartel USA ja Jaapani merevägede vahel toimunud lahing, mis lõppes jaapanlaste lüüasaamisega.

Jaapan soovis pärast rünnakut Pearl Harborile elimineerida USA mereväe võitlusvõime, et sundida USA sõjast väljuma. Jaapanlased lootsid, et veel üks raske kaotus sunniks Ameerika Ühendriigid kapituleeruma ja see oleks võimaldanud jaapanlastel kehtestada Vaiksel ookeanil Jaapani ülemvõimu. Jaapanlaste lahinguplaani õnnestumisel, oleks USA lennukikandjad lõksu meelitatud ja hävitatud, ning see oleks võimaldanud valmistuda Fiji, Samoa ja Hawaii vallutamiseks.

Jaapanlaste plaan ebaõnnestus, sest ameeriklaste mereväge alahinnati ja USA signaalluure suutis määrata kindlaks rünnaku kuupäeva ja asukoha, mis võimaldas USA mereväge hoiatada. Jaapan kaotas lahingus kõik oma suured lennukikandjad ja raskeristleja, samal ajal kui USA kaotas ainult ühe lennukikandja ning hävitaja. Pärast Midway lahingut ja osade Saalomoni saarte tagasivallutamist, ei suutnud Jaapan oma kaotatud laevu ja meeskondi enam uutega asendada ja seetõttu peetakse Midway lahingut II maailmasõja üheks pöördepunktiks.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Tim Newark. Murrangulised lahingud : viiskümmend lahingut, mis muutsid ajalugu. (Tallinn: Varrak, 2002), lk 112–115