Mererahvad

Allikas: Vikipeedia
Selle stseeniga Medinet Habu põhjaseinalt sageli illustreeritakse Egiptuse sõjalist tegevust mererahvaste vastu Ramses III valitsemisajal, niinimetatud Delta lahingus.[1] Kuigi hieroglüüfid kirjeldavad vastaseid erinevate "põhjariikidest tulnutena," märkasid 19. sajandi arheoloogid sarnasusi erinevate samamoodi nimetatud gruppide sõdalaste juuksestiilide ja aksessuaaride vahel.

Mererahvad on nimetus hüpoteetilisele meresõitjate konföderatsioonile, mis olevat rünnanud Vana-Egiptust ja teisi alasid Vahemere idaosas enne pronksiaja kollapsit (1200–900 eKr) ja selle ajal.[2][3][4] Pärast hüpoteesi teket 19. sajandil sai mererahvaste sissetungidest üks Egiptuse ajaloo kuulsamaid peatükke tänu selle seosele "klassikaliste riikide etnograafia ja primitiivse ajaloo kõige tähtsamate küsimustega," Wilhelm Max Mülleri sõnades.[5][6]

Mererahvaste päritolu ei ole dokumenteeritud, aga selleks on pakutud mitmeid erinevaid asukohti, sealhulgas Anatoolia lääneosa, Egeuse mere rannik, Vahemere saared ja Lõuna-Euroopa.[7] Kuigi arheoloogilistes leidudes ei viidata migratsioonile, arvatakse, et mererahvad seilasid pronksiaja lõpus ümber Vahemere idaosa ja korraldasid ründeretki Anatoolias, Süürias, Foiniikias, Kaananis, Küprosel ja Egiptuses.[8]

Prantsuse egiptoloog Emmanuel de Rougé kasutas esmakordselt terminit peuples de la mer ehk "mere rahvad" 1855. aasta kirjelduses Medinet Habus leiduvate reljeefide kohta, mis kirjeldasid vaarao Ramses III kaheksandat valitsemisaastat.[9][10] 19. sajandil lõpus populariseeris nime "mererahvad" ja sellega seotud migratsiooniteooriat Gaston Maspero, de Rougé' järeltulija Collège de France'is.[11] 1990-ndate algusest saati on tema migratsiooniteoorias kahelnud mitmed haritlased.[2][3][9][12]

Mererahvaste identiteet on siiani tänapäeva teadlaste poolt tuvastamata ning hüpoteesid mererahvaste erinevate gruppide päritolu kohta pakuvad suurt arutelu.[13] Erinevate teooriate sõnul võisid nad olla kas mõni mitmetest Egeuse hõimudest, ründeretkelised Kesk-Euroopast, laialiläinud sõdalased, kellest said piraadid või pagulased; või migrandid, kes olid kannatanud looduskatastroofide käes, näiteks maavärinate või kliimamuutuste.[3][14]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Paine, Lincoln (27. oktoober 2015). The Sea and Civilization: A Maritime History of the World (inglise). Knopf Doubleday Publishing Group. Lk 76. ISBN 978-1-101-97035-5.
  2. 2,0 2,1 Killebrew 2013, lk 2
  3. 3,0 3,1 3,2 Drews 1995, lk 48–61
  4. "Egiptus (Vana-Egiptus) - Eesti Entsüklopeedia". entsyklopeedia.ee. Vaadatud 21. detsembril 2023.
  5. Müller 1888, lk 147.
  6. Hall 1922.
  7. "Syria: Early history". Encyclopædia Britannica. Vaadatud 8. septembril 2012.
  8. "Sea People". Encyclopædia Britannica. Vaadatud 8. septembril 2012.
  9. 9,0 9,1 Silberman 1998, lk 269.
  10. de Rougé 1855, lk 14
  11. Drews 1992
  12. Vandersleyen 1985, lk 53
  13. Cline, Eric. "Ask a Near East Professional: Who are the Sea Peoples and what role did they play in the devastation of civilizations?". asorblog.org. American Schools of Oriental Research. Originaali arhiivikoopia seisuga 29. märts 2021. Vaadatud 25. veebruaril 2018.
  14. Zangger, Eberhard (mai 1995). "Who Were the Sea People?". Saudi Aramco World. 46 (3): 20–31. very few—if any—archeologists would consider the Sea People to have been identified.

Allikad[muuda | muuda lähteteksti]