McKinsey & Company

Allikas: Vikipeedia

McKinsey & Company on Ameerikast pärit üleilmne juhtimiskonsultatsioonifirma.

McKinsey annab välja kvartaliajakirja McKinsey Quarterly alates 1964. aastast ning rahastab uurimisasutust McKinsey Global Institute, avaldab juhtimisteemade aruandeid ja on avaldanud mõjukaid juhtimisraamatuid.

McKinsey asutas 1926. aastal James O. McKinsey, et rakendada raamatupidamispõhimõtteid juhtimises. McKinsey suri 1937. aastal ja ettevõtte restruktureeriti mitu korda. Tänapäevane McKinsey & Company tekkis 1939. aastal. Pikaajalist juhti ja partnerit Marvin Bowerit on tunnustatud kui McKinsey kultuuri ja tavade põhikujundajat, tuginedes põhimõtetele mis lähtusid tema advokaadikogemusest. Firma töötas välja nn üles-või-välja poliitika, kus konsultante, keda ei edutatud, palutakse lahkuda. McKinsey oli esimene juhtimiskonsultatsiooni ettevõte, kes hakkas palkama kogenud juhtide asemel hiljuti ülikooli lõpetanud töötajaid.

1980. ja 1990. aastatel laienes ettevõte rahvusvaheliselt ja hõlmas uusi tegevusvaldkondi. McKinseyl oli 1951. aastal 88 töötajat, 2000. aastate alguseks aga 7700 töötajat ja 2018. aastaks üle 27 000 töötaja.

Organisatsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Struktuur[muuda | muuda lähteteksti]

McKinsey & Company korraldati algselt partnerlusena, kuni see 1956. aastal juriidiliselt restruktureeriti börsil noteerimata aktsiaseltsina, mille aktsiad kuulusid tema partneritele.[1][2] See jäljendab partnerluse struktuuri ja firma siseselt nimetatakse juhtivtöötajaid "partneriteks" ja reatöötajaid "liikmeteks".[3][4] McKinseyle on omane vähene hierarhilisus ja igale liikmele on määratud mentor.[5] Alates 1960. aastatest on McKinsey tegevdirektor valitud vanemdirektorite poolt kuni kolmeks, kolmeaastaseks ametiajaks või kuni kohustusliku 60-aastase pensioniea saabumisele.[6] Samuti haldab ettevõtet rida komiteesid, millest igaühel on oma vastutusala.[7][8]

McKinsey on detsentraliseeritud struktuur, mille kohaselt harukontorid tegutsevad sarnase kultuuri ja tegevusmalli järgi, kuid iseseisvalt. Eeldatakse, et iga kontor seab organisatsiooni üldised huvid ettepoole harukontorite huvidest, mida McKinsey nimetab "ühe ettevõte" põhimõtteks. Konsultante ja häid praktikaid jagatakse pidevalt kontorite vahel.[9][10] Kõigi kontorite tulud koondatakse ja konkreetse kontori tulud ei oma selle üle otsest rahalist mõju.[11] Ettevõtte eelarve koostamine on tsentraliseeritud, kuid üksikutele konsultantidele antakse suures osas autonoomia.[12]

Ettevõtte kultuur[muuda | muuda lähteteksti]

Marvin Bower, tänapäevase McKinsey ja selle ettevõtte kultuuri alusepanija

Marvin Bowerit nähakse McKinsey väärtuste, juhtpõhimõtete ja kultuuri põhiautorina, aastast 1937.[13][14] Ta kehtestas oluliste reeglite kogumi: konsultandid peaksid klientide huvid seadma tähtsamaks McKinsey tuludest, mitte arutama kliendi asju, rääkima tõtt isegi siis, kui see tähendab kliendi arvamustele vastuvaidlemist, ning tegema ainult vajalikke töid, mida McKinsey suudab hästi teha.[15] Bower lõi ettevõtte põhimõtte töötada ainult klientide tegevjuhtidega, mida hiljem laiendati ka tütarettevõtete ja divisjonide tegevjuhtidele. Samuti lõi ta McKinsey põhimõtte, mille kohaselt tuleb teha koostööd ainult klientidega, kes on valmis ettevõte nõuandeid järgima.[9][11]

Bower kehtestas ka ettevõtte terminoloogia.[8] McKinsey nimetab end firmaks (inglise keeles "The Firm") ja oma töötajaid liikmeteks.[9][15] McKinsey sõnul ei motiveeri nende konsultante raha. McKinsey & Company püüab hoida "väga madala profiiliga avalikku mainet".[16] Ettevõttel on range poliitika konkreetsete kliendisituatsioonide arutamise vastu.[11] Firma sõnul nad ennast ei reklaami, kuigi ta McKinsey reklaamid ilmusid, väidetavalt värbamise eesmärgil, ajakirjas Time 1966. aastal. Liikmed ei peaks oma teenuseid "müüma".[5][17] Eeldatakse, et McKinsey konsultandid saavad osaks kogukonnast ja värbavad kliente kirikust kus liikmed käivad, heategevus organisatsioonidest kus nad tegutsevad, ettevõtete nõukogudeks mille liikmed nad on ja muudest kogukondlikest funktsioonidest.

Ajakirjas Fortune 1993. aastal ilmunud profiililugu ütles, et McKinsey & Company oli "kõige tuntum, salajasem, kõige kõrgema hinnaga, kõige prestiižikam, kõige järjekindlamalt edukas, kõige kadestatud, kõige usaldusväärsem ja kõige ebameeldivam juhtimiskonsultatsioonifirma maailmas".[15] Businessweek väitis, et sõltuvalt vaatenurgast McKinseyt kas "naeruvääristatakse, sõimatakse või austatakse".[18]

McKinsey kultuuri on mõnikord võrreldud religiooniga, tulenevalt selle mõjust liikmete ning selle lojaalsusest ja innukusest.[11][19] Ajakirja Fortune sõnul vestlevad partnerid omavahel "isikliku kiindumuse ja imetlusega".[15] The News Observeri artikkel ütles, et McKinsey sisekultuuri iseloomustab kollegiaalsus ja halastamatu konkurents ning seda on kirjeldatud ülbena.[8] Wall Street Journal kohaselt peetakse McKinseyt "elitaarseks, lojaalseks ja salatsevaks".[20] Reutersi andmetel on selle kultuur keskendunud "reeglite järgi mängimisele".[21] Businessweeki sõnul väidavad mõned konsultandid, et firma on kasvades võõrandunud oma algsetest väärtustest.[22] The Guardian ütles, et McKinseys on "tunnid on pikad, ootused kõrged ja ebaõnnestumised vastuvõetamatud".[17]

Mõju[muuda | muuda lähteteksti]

Paljud McKinsey vilistlased saavad suurettevõtete tegevjuhtideks või täidavad olulisi ametikohti valitsuses.[16] Seejuures mõjutavad nad McKinsey väärtuste ja kultuuriga teisi organisatsioone.[11][19] McKinsey vilistlased on määratud näiteks Google'i, American Expressi, Facebooki, Boeingi, IBMi, AT&T, PepsiCo ja Enroni tippjuhtideks.[23] McKinsey vilistlased on töötanud Tony Blairi büroos.[17] Alates 2008. aastast oli McKinsey vilistlane tegevjuht 16 ettevõttes, mille käive on üle 2 miljardi dollari. USA Today hindas McKinseyt kui ettevõtet, kust saadava töökogemusega võib saada kõige tõenäolisemalt suurkorporatsiooni tegevjuhiks, koefitsiendiga üks 690-st.[24] On väidetud, et McKinsey nõuandetegevus on mõjutanud valitsuste ja ettevõtete juhtimise norme.[9]

Värbamine[muuda | muuda lähteteksti]

McKinsey & Company oli esimene juhtimisnõustaja, kes palkas kogenud ärijuhtide asemel hiljuti ülikooli lõpetanud töötajaid.[16] Selle praktikaga alustati 1953. aastal. Vähem kui pooled ettevõtte värvatud töötajatest on pärit ärijuhtimise või majandusteaduse õppekavadelt. Ülejäänutel on kõrgharidus loodusteaduse, meditsiini, inseneriteaduse või õiguse alal.[5][25][26]

Töökeskkond on nõudlik, hõlmates ulatuslikke ärireise ja pikki töötunde.[10][27] 2017. aastal sai ettevõte 750 000 avaldust ja palkas neist alla 1%. McKinsey loetakse sageli ettevõtteks, kelle korraldatavad töövestlused on kõige raskemad.

Uurimistööd ja publitsistika[muuda | muuda lähteteksti]

McKinsey & Company konsultandid avaldavad regulaarselt raamatuid, uurimusi ja artikleid ettevõtluse ja juhtimise kohta.[5] Firma kulutab teadusuuringutele 50–100 miljonit dollarit aastas. McKinsey oli üks esimesi organisatsioone, kes rahastas juhtimisalaseid uurimistöid, kui ta asutas 1955. aastal juhtimisuuringute fondi Foundation for Management Research.[28]

Nõustamisprojektid[muuda | muuda lähteteksti]

McKinsey on olnud mõjukas ärinormide kehtestamisel.[9] Ajakirja Fortune 1993. aasta profiili kohaselt "On McKinsey paljude praeguse ajastu suurte õnnestumiste osas olnud nõustajaks ... Samas on see olnud ka paljude suurte läbikukkumiste juures." [15] Duff McDonald on oma raamatus "The Firm" väitnud, et McKinsey aitas Valge Maja ümber korraldada, juhendas korporatsioone sõjajärgses Euroopas ulatuslikes ümberkorralduste ja hõlbustas ettevõtete ümberpööramisi, kuid samas soovitas mõnedel juhtudel ettevõtetel võtta vastu strateegiaid, mis viisid nende kokkuvarisemiseni või mis ei suutnud ära hoida pankrotti. Seal oli kirjas:

McKinseyl oli suur roll 1920. aastate efektiivsuse buumi, 1940. aastate sõjajärgse gigantismi ja 1950. aastatel valitsusaparaatide ratsionaliseerimise ja turunduse esilekerkimise juures. Samuti 1960. aastatel korporatsioonide mõjuajastu ning 1970. aastatel Ameerika ümberkorraldamise laine ja strateegia esiletõusmise juures. 1980. aastatel käisid nad kaasas infotehnoloogia tohutu kasvuga, 1990. aastate globaliseerumisega ja 2000. aastate majandustõusu-languse-taastumisega.

Skandaalid ja kriitika[muuda | muuda lähteteksti]

McKinsey kaitsjad väidavad, et firma üksnes nõustab ja ei ole otsustaja.[29]

Sellest hoolimata on McKinsey alates 20. sajandi lõpust olnud paljude märkimisväärsetes skandaalidega otseselt või kaudselt seotud. Reuters kirjeldab neid juhtumeid kui viiteid "mitte halbadele õuntele, vaid korruptsioonikultuurile".[30]

Enron[muuda | muuda lähteteksti]

Enron oli 21-aastase kogemusega McKinsey konsultandi Jeff Skillingu loodud ettevõte. Skilling pandi pärast ettevõtte kokkuvarisemist vangi. Väidetavalt toetas McKinsey "kahtlasi raamatupidamismeetodeid, mis põhjustasid ettevõtte 2001. aastal plahvatusohu." Enron kasutas väidetavalt McKinseyt 20 projektis ja McKinsey konsultandid "kasutasid Enroni oma liivakastina".[31]

McKinsey eitas Enronile raamatupidamisküsimustes nõu andmist ning et nad ei olnud teadlikud Enron ebaõigete raamatupidamismeetodite kasutamisest.[31]

Vastuolulised kliendid ja seos autoritaarsete režiimidega[muuda | muuda lähteteksti]

Roll USA sisserände- ja tolliametis[muuda | muuda lähteteksti]

McKinsey lakkas töötamast USA immigratsiooni- ja tolliameti heaks pärast seda, kui tuli avalikuks, et firma oli agentuuri nõustamise eest teeninud rohkem kui 20 miljonit dollarit. Juhtpartner avalike ütluste järgi ei olnud see leping ettevõtte siseselt laialdaselt teada enne kui sellest avaldati artikkel The New York Timesi poolt ning, et mure selle lepingu pärast oli "õigustatult tõstatanud".[32]

Roll Saudi Araabia repressioonides[muuda | muuda lähteteksti]

2018. aasta oktoobris, pärast Saudi dissidendi ja ajakirjaniku Jamal Khashoggi mõrva, teatas The New York Times, et McKinsey oli tuvastanud Twitteris silmapaistvamad Saudi teisitimõtlejad ning et Saudi Araabia valitsus represseeris seejärel teisitimõtlejaid ja nende perekondi. Vähemalt üks teisitimõtleja arreteeriti. Ka ühe teise teisitimõtleja perekonnaliikmed arreteeriti ja tema mobiiltelefon hävitati. McKinsey tegi Timesi artikli peale avalduse, öeldes: "Peame õudseks võimalust, olgugi see vähetõenäoline, et seda [raportit] oleks võinud kuritarvitada. Me pole näinud ühtegi tõendit, mis viitaks selle kuritarvitamisele, kuid uurime kiiresti, kuidas ja kellega dokumenti jagati."[33] The New York Times teatas 2018. aasta detsembris, et "[Saudi] kuningriik on ettevõttele nii oluline klient, ainuüksi aastatel 2011–2016 tellisid nad 600 projekti, et McKinsey otsustas osaleda suurel Saudi investeerimiskonverentsil 2018. aasta oktoobris isegi pärast Washington Posti kolumnisti [Khashoggi] tapmist ja tükeldamist Saudi agentide poolt."[34]

Autoritaarsete režiimide toetamine[muuda | muuda lähteteksti]

McKinsey äri- ja poliitikaalased nõustamisprojektis autoritaarsetele režiimidele sattus avaliku tähelepanu alla 2018. aasta detsembris, pärast Hiinas toimunud suurejoonelist ettevõtte tuusikut, otse Hiina valitsuse vangilaagri kõrval, kus tuhandeid uiguure peeti põhjuseta kinni.[34][35] Eelnevatel aastatel oli McKinsey klientide hulgas Saudi Araabia absoluutne monarhia,[33][36][37] Türgi autokraatlik juht Recep Tayyip Erdogan, tagandatud Ukraina presidendi Viktor Janukovõtši ning mitmed sanktsioonide alla kuuluvad Hiina ja Venemaa ettevõtted.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ Bhide, Amar (märts 1996). "Building the Professional Firm: McKinsey & Co.: 1939-1968". Vaadatud 10.04.2012.
  2. ↑ Charles D. Ellis (25. jaanuar 2013). What It Takes: Seven Secrets of Success from the World's Greatest Professional Firms. John Wiley & Sons. Lk 116. ISBN 978-1-118-56049-5.
  3. ↑ Glater, Jonathan D. (7. märts 2003). "British Manager Is Chosen To Lead Consulting Firm". The New York Times. Vaadatud 23.05.2012.
  4. ↑ Empson, Laura (18. jaanuar 2007). Managing the Modern Law Firm : New Challenges, New Perspectives: New Challenges, New Perspectives. OUP Oxford. Lk 30. ISBN 978-0-19-929674-3.
  5. ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 Rasiel, Ethan (1999). The McKinsey Way. McGraw-Hill. ISBN 978-0-07-053448-3.
  6. ↑ Yeming Gong (1. juuli 2013). Global Operations Strategy: Fundamentals and Practice. Springer Science & Business Media. Lk 278. ISBN 978-3-642-36708-3.
  7. ↑ Larry Greiner; Thomas Olson (25. juuni 2004). Contemporary consultant casebook: educating today's consultants. Thomson/South-Western. ISBN 978-0-324-29019-6. Vaadatud 16.12.2012.
  8. ↑ 8,0 8,1 8,2 Caulkin, Dimon (29. juuni 1997). "Management: The Firm that means McJobs for the Boys". The Observer.
  9. ↑ 9,0 9,1 9,2 9,3 9,4 McDonald, Duff (10. september 2013). The Firm: The Story of McKinsey and its Secret Influence on American Business. Simon & Schuster. ISBN 978-1439190975.
  10. ↑ 10,0 10,1 WetFeet (2009). Mckinsey and Company. WETFEET, INC. ISBN 978-1-58207-872-4.
  11. ↑ 11,0 11,1 11,2 11,3 11,4 O'Shea, James; Charles Madigan (1997). Dangerous Company. Random House. ISBN 978-0-8129-2634-7.
  12. ↑ Doward, Jamie (23. märts 2002). "The firm that built the house of Enron". Vaadatud 10.09.2013.
  13. ↑ Vault Employer Profile: McKinsey & Company. Vault. 2004. Vaadatud 8.07.2012.
  14. ↑ Caulkin, Dimon (29. juuni 1997). "Management: The Firm that means McJobs for the Boys". The Observer. Business Page. Lk Page 6.
  15. ↑ 15,0 15,1 15,2 15,3 15,4 Huey, John (1. november 1993). "How McKinsey Does It". Fortune. Vaadatud 20.05.2012.
  16. ↑ 16,0 16,1 16,2 Birchall, Martin (8. juuni 2006). "Consultancy pioneer is still setting the pace". The Times. It was also the first firm to hire MBA graduates from the top business schools to staff its projects, rather than relying on older industry personnel.
  17. ↑ 17,0 17,1 17,2 Laville, Sandra; Nils Pratley (14. juuni 2005). "Brothers who sit at Blair's right hand". The Guardian.
  18. ↑ Rodenhauser, Tom (26. august 2013). "The McKinsey Mystique". BusinessWeek. Vaadatud 20.06.2014.
  19. ↑ 19,0 19,1 O'Shea, James; Charles Madigan (7. september 1997). "The Firm's Grip". The Sunday Times.
  20. ↑ Milbank, Dana (12. oktoober 1993). "Critics Have Advice for McKinsey". The Globe and Mail. Toronto.
  21. ↑ Eder, Steve (19. oktoober 2009). "McKinsey shocked by insider-trading allegations". Reuters. Originaali arhiivikoopia seisuga 24.09.2015. Vaadatud 2.12.2013.
  22. ↑ Byrne, John (8. juuli 2002). "Inside McKinsey". BusinessWeek. Vaadatud 19.08.2013.
  23. ↑ Rasial, Ethan; Paul Friga (2002). The McKinsey Mind. McGraw-Hill. ISBN 978-0-07-137429-3.
  24. ↑ Jones, Del (1. jaanuar 2008). "Some firms' fertile soil grows crop of future CEOs". USA Today.
  25. ↑ Thomas J. Schaeper; Kathleen Schaeper (2004). Rhodes Scholars, Oxford, and the Creation of an American Elite. Berghahn Books. Lk 299–. ISBN 978-1-57181-683-2.
  26. ↑ Lemann, Nicholas (10. oktoober 1999). "The World of Business: The Kids in the Conference Room". The New Yorker. Vaadatud 30.06.2019.
  27. ↑ Kim, James (19. mai 1993). "McKinsey: CEO factory. Money". USA Today.
  28. ↑ Elizabeth Haas Edersheim (13. detsember 2010). McKinsey's Marvin Bower: Vision, Leadership, and the Creation of Management Consulting. John Wiley & Sons. ISBN 978-1-118-04014-0. Vaadatud 16.12.2012.
  29. ↑ Greene, Kerima (13. september 2013). "Want to be a CEO? Work here".
  30. ↑ Salmon, Felix (10. märts 2011). "McKinsey's corrupted culture". Reuters. Originaali arhiivikoopia seisuga 24. juuni 2011. Vaadatud 14. novembril 2019.
  31. ↑ 31,0 31,1 "The firm that built the house of Enron". The Guardian. 23. märts 2002.
  32. ↑ Forsythe, Michael; Bogdanich, Walt (9. juuli 2018). "McKinsey Ends Work With ICE Amid Furor Over Immigration Policy". The New York Times. Vaadatud 17.12.2018.
  33. ↑ 33,0 33,1 Benner, Katie; Mazzetti, Mark; Hubbard, Ben; Isaac, Mike (20. oktoober 2018). "Saudis' Image Makers: A Troll Army and a Twitter Insider". The New York Times (inglise). Vaadatud 30.06.2019.
  34. ↑ 34,0 34,1 Bogdanich, Walt; Forsythe, Michael (15. detsember 2018). "How McKinsey Has Helped Raise the Stature of Authoritarian Governments". The New York Times (inglise). Vaadatud 30.06.2019.
  35. ↑ Premack, Rachel (15. detsember 2018). "McKinsey held a lavish corporate retreat in Kashgar miles from where the Chinese government is imprisoning thousands of ethnic Uighurs". Business Insider. Vaadatud 17.12.2018.
  36. ↑ Holman, Jordyn (23. oktoober 2018). "Elizabeth Warren Asks McKinsey to Provide Information on Work for Saudis". Bloomberg. Vaadatud 17.12.2018.
  37. ↑ Kolhatkar, Sheelah (1. november 2018). "McKinsey's Work for Saudi Arabia Highlights its History of Unsavory Entanglements". The New Yorker. Vaadatud 17.12.2018.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=McKinsey_%26_Company&oldid=6388835"