Mauri Sariola

Mauri Aukusti Sariola
	Mauri Sariola 1960. aastatel
Sündinud	25. november 1924 ; Helsingi, Soome
Surnud	9. august 1985 (60-aastaselt) ; Helsingi, Soome

Mauri Aukusti Sariola (25. november 1924 – 9. august 1985) oli soome kirjanik. Tema kriminaalromaanides lahendab kuritegusid komissar Olavi Susikoski.

Viljaka prosaistina avaldas Sariola ligi 80 romaani. On kasutanud pseudonüümi Esko Laukko^[1].

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Mauri Sariola sündis õpetaja peres. Hariduse omandas Hämeenlinnas ja Toijalas. Teise maailmasõja ajal oli sideväes, võttes osa ka Lapi sõjast. 1945. aastal astus Helsingi Ülikooli, kus õppis mitu aastat õigusteadust. Sariola on töötanud advokaadibüroos (1947–1948), pangas direktorina (1949–1959) ja õpetajana põhikoolis. Teinud kaastööd mitmele ajakirjale ja ajalehele. Aastatel 1956–1966 oli ta krimireporter Helsingin Sanomates^[2].

Oma esimese romaani "Laukausten hinta (Salama 25)" avaldas Mauri Sariola 1956. aastal. Kohturomaan "Laia tee seadus" ("Lavean tien laki", 1961) pälvis 1969. aastal Prantsusmaa kriminaalkirjanduse auhinna "Prix du Roman d'Aventures"^[2]

"Leivätön pöytä on katettu (Salama 46)", 1958
"Susikoski ottaa omansa (Salama 58)", 1959
"Ei nõidus ega palve" – "Ei loitsu eikä rukous", 1959; eesti keeles: Eesti Kirjastus Orto 1968.
"Laia tee seadus" – "Lavean tien laki", 1961; eesti keeles: Eesti Kirjastus Orto 1967, tõlkinud Harry Ingelman.
- "Laia tee seadus". Eesti Raamat 1973 sarjas "Mirabilia". Tõlkinud Harald Lepik.
"Punaisen kukon laulu", 1963
"Minä, Olavi Susikoski", 1963
"Susikosken vaikein juttu", 1967