Matsi rand

Allikas: Vikipeedia

Matsi rand asub Lääne-Pärnumaal Lääneranna vallas (endine Varbla vald). Matsi ranna meri on pikalt madalapõhjaline ja liivane, milles esineb üksikuid suuremaid kive. Kohati on põhjas läbivaid kruusaseid jooni. Rannaosal esineb ka kiviseid lõike. Matsi rand on looduslikult tekkinud ehk metsik rand.[1]

Randa ümbritsevad kadastikud ja männimetsad, samuti ka ranna- ja puisniidud.[1] Rannapiirkonda on rajatud rohkesti puhkemaju ja matkaplatse. Matsi rand ei ole ametlikult suplusrand.[1]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Varblat on esmamainitud 1426. aastal.[2] 1883–1889 läksid paljud kohalikud talupojad üle vene õigeusku.[2] Varbla valla vapp kinnitati 3. juuni 1996. Vapil kujutatakse sinisel kilbil hõbedast ujuvat kühmnokkluike ja hõbedasel lainealusel sinist lainelatt. Varbla valla vapil kujutatud laine viitab 60 km pikkusele rannaäärele.[2]

Esialgu oli rand kalurite ja hülgeküttide sadam, millest on säilinud mõrrakuur. Mõrrakuuris korraldatakse tänapäeval meelelahutusüritusi.

Varbla murre[muuda | muuda lähteteksti]

Matsi ranna teevad eriliseks sealsed elanikud, kellest mõned kasutavad kõnekeeles kohalikku murret. Selle murde näiteid saab helisalvestistena kuulata Eesti Keele Instituudi eesti murrete ja soome-ugri keelte arhiivis (kataloogis "Kihelkond Varbla").[3]

Üritused[muuda | muuda lähteteksti]

Matsi rannas korraldab Riigimetsa majandamise keskus iga aasta augusti alguses liivaskulptuuride meisterdamist.[4] 2007; 2008; 2009; 2010. aastal toimus rannajalgpalli turniir.[5] Igal aastal, enamasti suvel, toimuvad komöödiaõhtud, kontserdid ja muud meelelahutusüritused.[6]

Filmivõtted[muuda | muuda lähteteksti]

Matsi rannas on toimunud mitme suursuguse filmi võtted.

Saksa-Austria-Eesti koostöös filmitud ajalooline mängufilm “Polli päevikud” pälvis Rooma rahvusvahelise filmifestivali eripreemia.[7] Filmi otstarbeks püstitati merre suurejooneline mõis.

August Gailiti romaani põhjal loodud mängufilmi "Karge meri" põhiline võttekoht oli Matsi rand. Seal on filmitud ka “Mehed ei nuta”, “Tuletorn”, "Tuuline rand" ja “Tütarlaps mustas”.[8]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 "Matsi rand".
  2. 2,0 2,1 2,2 Tiit Saare (2013). Eesti omavalitsuse taskuentsüklopeedia: Illustreeritud ülevaade omavalitsuste ajaloost ja sümboolikast. Tallinn: TEA kirjastus. Lk 312.
  3. http://emsuka.eki.ee/sound-collection?filterArchiveNumber=35&filterContent=&filterParish=129&isPublic=0&myRecords=0&submit=Otsi&filterCountry=&filterAdministrativeUnit=&filterVillage=&filterPlace=&filterRecordingDate=&filterLanguage=&filterRelatedPersonName=&filterRole=&filterResourceType=&isPhysicallyPresent=0&isDigitallyPresent=0&isForeignRecording=0
  4. Joosep Laik (25.07.2018). "RMK liivakujude meisterdamispäev tuleb taas". Pärnu Postimees.
  5. https://foorum.soccernet.ee/archive/index.php/t-8394.html
  6. https://kultuurikeskus.karksi.ee/syndmus-1668-2-sundmused.html
  7. Eno-Gerrit Link (9.11.2010). "Pärnumaal vändatud film võitis Rooma festivalil mitu auhinda". Pärnu Postimees.
  8. https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/875/huvitavat-lugemist