Massipsühhoos
Massipsühhoos (ingl. mass formation) on suures inimrühmas tekkiv grupiteadvuse seisund, mida iseloomustab inimeste võimetus olukorda arukalt hinnata ja adekvaatselt tegutseda, ka enesekontrolli kaotus ja paanika. Massipsühhoosi teket soodustavad tegelik või oletatav oht, demagoogiline sisendus ja muu.
Näited
[muuda | muuda lähteteksti]Strasbourgis hakkasid 1518. aasta suvel sajad inimesed ilma muusikata tantsima, karjuma, väänlema ja visklema. Arvatakse, et tantsuhulluse põhjustas stress – sellele eelnesid näljahädad. Päevade kaupa kestnud hulluse järel inimesed surid kurnatusest.[1]
Üks tuntumaid näiteid on Orson Welles'i 1938. aasta raadiokuuldemängu „Maailmade sõda: Invasioon Marsilt“ põhjustatud massipsühhoos. Raadiosaade vallandas kuulajate hulgas paanika – saadet kuulanud ligi kuuest miljonist inimesest miljon uskus, et marslased ründavad inimkonda, nad palvetasid, nutsid, ootasid resigneerunult möödapääsmatut surma.[2]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Tantsutõbi". Miks ja kuidas. 2017. Vaadatud 20.2.2022.
- ↑ Kõuts-Klemm, Ragne. Korts, Külliki (2010). "Ülevaade meedia ja kommunikatsiooni teooriast". Tartu Ülikool. Vaadatud 20.2.2022.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)