Maria de Rudenz

"Maria de Rudenz" on Gaetano Donizetti ooper (dramma tragico) kolmes vaatuses Salvadore Cammarano libretole Eugène Anicet-Bourgeoise’i, Jean-Guillaume-Antoine Cuvelier’ ja Julien de Malliani näidendi "La nonne sanglante" (1835) järgi, mis omakorda põhineb Matthew Lewise romaani "The Monk" (1796) ühel episoodil.

Esmaettekanne toimus 30. jaanuaril 1838 Veneetsia Teatro La Fenices. Rollide esmaesitajad olid Caroline Ungher (Maria), Giorgio Ronconi (Corrado), Napoleone Moriani (Enrico), Isabella Casali (Matilde), Domenico Raffaeli (Rambaldo) ja Alessandro Giacchini (Rudenzi kantsler).

Ajalugu

Ooper sündis Donizetti elu ühes kõige raskemas etapis. 30. juulil 1837 suri tema 28-aastane naine Virginia, kes kaotas kuu varem vahetult pärast sündi kolmanda lapse. Kuid leping, mis oli sõlmitud impressaario Alessandro Lanariga 1837. aasta veebruaris tuli täita. Ooper pidi olema valmis 12. detsembril 1836 maha põlenud Teatro La Fenice taasavamiseks. Ooperi teema selgus oktoobri alguses, kuigi Lanari ja üks Teatro La Fenice direktoritest leidsid, et see on „liiga verine" ja võib kujuneda Itaalia teatri häbiplekiks. Kuid Donizetti ei teinud nendest arvamistest välja, ehkki talle endale ka valminud libreto eriti ei meeldinud. Talle maksti lepingu kohaselt 10 000 franki.

Maestro asus uut ooperit komponeerima novembris 1837 ehk 2,5 kuud enne väljakuulutatud esietendus. Veneetsiasse valminud teosega kohale jõudnud ja asunud proove läbi viima, tekkis maestrol närviline vägikaikavedamine impressaario Lanariga lauljate valiku pärast.

Oli valminud tugevalt melodramaatiline teos. Esietendus kujunes absurdse süžee tõttu süngeks. Publik väljendas oma eemaletõukavust ning kriitikud kuulutasid uue ooperi katastroofiks. Pärast teist etendust võeti ooper mängukavast maha ning asendati Donizetti "Parisinaga". Nimiosa esitanud sopran Caroline Ungher, kes oli seni olnud Donizetti lähedane sõber, oli nii sügavalt pettunud, et katkestas temaga igasugused suhted.

Sellest hoolimata ei kadunud ooper täielikult teatrite mängukavast. Seda esitati kohe Firenzes ja Livornos. Teine väljapaistev sopran, Giuseppina Strepponi, võttis nimiosalise partii esitamise üle, lauldes seda viies erinevas Itaalia teatris ajavahemikul juulist 1837 kuni 1841. aasta lõpuni. Teos püsis kuni edukalt 1850. aastani suure eduga mitmete Itaalia teatrite repertuaari, samuti esitati Madridis, Korful, Lissabonis, Maltal, Aleksandrias, Barcelonas, Rio de Janeiros ja Buenos Aireses. Kuid kõige olulisemates tollastes Euroopa ooperiteatrites Pariisis, Londonis ja Viinis ei võetud seda ooperit kunagi repertuaari. Ooperi viimased etendused 19. sajandil olid 1867. aastal Senigallias ja 1870. aastal Maceratas. Seejärel vajus teos 120 aastaks täielikku unustusse.

1974. aastal toimus Londonis Opera Rara kontsertettekanne ning 1981. aastal mõõduka edukusega lavaline ettekanne Veneetsia La Fenices. Aeg-ajalt on ooper olnud siin-seal (Pariis, Wiesbaden, Dresden jm) repertuaaris.

Helisalvestised on aastatest 1974, 1981 ja 1997.

Tegelased

- Maria de Rudenz (sopran), Šveitsi feodaali krahv Piero de Rudenzi tütar

- Corrado di Waldorf (bariton), Maria väljavalitu

- Enrico (tenor), Corrado vend

- Matilde di Wolff (metsosopran), Maria nõbu

- Rambaldo (bass), Rudenzite sugulane

- Rudenzi kantsler (tenor)

Süžee

Tegevus toimub 15. sajandil Šveitsis. Corrado on oma nooruses suhelnud Mariaga, kuid jätnud ta siis maha. Nüüd soovib ta abielluda Matilde di Wolffiga. Maria arvatakse olevat surnud. Ka Corrado vend Enrico armastab Matildet. Maria saabub salaja tagasi ja kuuldes Corrado reetlikkusest, tõotab kättemaksu. Ta teatab Corrado pulmade ajal, et Enrico polegi tema vend, ning pakub Corradole oma armastust, kui too loobub Matildest. Corrado keeldub. Maria ähvardab Matildet hauakambriga. Corrado ründab Mariat noaga, mis ajendab Enricot esitama talle duelli väljakutse. Corrado tapetakse. Maria omakorda torkab Matilde surnuks, tunnistab oma kuritegu ja sureb ka ise.

Muusikalood

- Corrado ja Enrico duett „Fratello! Enrico! abbracciami”

- Maria kavatiin „Sì, del chiostro penitente”

- Maria aaria „Chiuse al dì per te le ciglia”

- Enrico aaria „Talor nel mio delirio”

- Enrico kabaletta „Tu la speme a me ritorni!”

- Koor „Sì, quell’ ombra sepolcrale”

- Koor „O giovinetta sposa”

- Ansambel „Al misfatto enorme e rio”

- Enrico aaria kooriga „Il pensar che per te peno”

- Corrado aaria kooriga „Ah! Non avea più lagrime”

- Corrado ja Enrico duett „Ed or son lieto appieno”

- Koor „Ah! che di pianto è questo”

- Maria ja Corrado duett „Fonte d'amare lagrime”

- Enrico ja Corrado duett kooriga „A me, cui financo la speme togliesti”

- Maria finaali aaria kooriga „Mostro iniquo, tremar tu dovevi”

Allikad

• Charles Osborne. The Bel Canto Operas of Rossini, Donizetti and Bellini, Portland, London, 1994
• Tiit Made. Ooperimaailm II köide, Tallinn, 2012
• Opera Rara. Donizetti Maria de Rudenz CD, London, 1997