Mine sisu juurde

Mare Muik

Allikas: Vikipeedia

Mare Muik (sündinud 23. jaanuaril 1940) on eesti pedagoog, eesti keele ja kirjanduse õpetaja.

Lapsepõlv ja kooliaastad

[muuda | muuda lähteteksti]

Mare Muigi vanemad olid Johannes (−1953?) ja Anni (27. jaanuar 1913 – 29. detsember 2010). Ta õppis Loksa keskkoolis ja lõpetas selle 1958. aastal (IV lend).

Juba kooliajal oli Mare kirjandushuviline ja aktiivne koolinoor.[1][2] Tema kujunemist mõjutas tema tädi Lilly Muik, kes andis varjunime Lill Sygisen all 1927. aastal välja luulekogu.[3]

Mare Muik alustas 1959. aastal õpinguid Tartu Riiklikus Ülikoolis eesti filoloogia erialal.

Tegevus Rakveres

[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast ülikooli lõpetamist 1963. aastal alustas ta Rakveres tööd eesti keele ja kirjanduse õpetajana. Mare Muik (hüüdnimega Mure Maik) on olnud klassijuhatajaks Rakvere Gümnaasiumi (tollal Rakvere I Keskkool) viiele klassile, sh 51. lennule ja 85. lennule.

Paljud tema õpilased peavad Mare Muiki oma lemmikõpetajaks: "Õpetaja Muigi tunnid on sama elavad kui tema isiksus."[4]

Ta on tegutsenud ka looduskaitseaktivistina, Rakvere linnavalitsuse (toona Rakvere Linna TSN Täitevkomitee) haridusosakonna inspektori ja metoodikuna, Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledži õppejõuna ning tema tööd tunnustati läbi aastate korduvalt.

Omaaegses Rakvere linnavalitsuses töötades panustas Muik looduskaitselisse tegevusse ja avaldas hulgaliselt artikleid kohalikes ning üleriiklikes ajalehtedes (Punane Täht nr 34, 20. märts 1986 jne). Samuti on Mare Muik avaldanud palju arvamusartikleid pedagoogika vallas.

Väljavõtted ajakirjandusest:

  • "Haridus- ja noorsooküsimustega on mul linnanõukogu alatise komisjoni esimehena tulnud tegelda lasteaiaealistest alates ja töötavate noortega lõpetades. Näiteks uurisime, kuidas šeffasutused abistavad koolieelseid lasteasutusi. Koostöös kultuurikomisjoniga selgitasime, kuidas haaravad Rakvere linna kultuuriasutused oma tegevusega töötavaid ja koolinoori. Mis selgus? Keskastme õpilased, eriti poisid, vajavad suuremat rakendatust. Oleme uurinud noorte osa ettevõttes, seda, kuidas lahendatakse nende töö, õppimise, olme, kultuurilise ja sotsiaalse arenguga seotud probleeme. See viimane ongi sõlmküsimus, just sellest sõltub, millise töötaja ettevõte endale saab."[5]
  • "Esmakordselt, kuid see-eest väga tuumakalt kirjutas meile mullu Rakvere 1. keskkooli õpetaja Mare Muik. Õpetajas loova isiksuse ja tema vaimse tervise säilitamise nimel on talvise koolivaheaja muljetest-mõtetest kirja pandud lugu "Algab uus tööpäev" (vt. NÕ 17. jaan. 1976). Ta küsib, mida on selleks vaja, et pärast koolivaheaega «hingelt kirgastununa, vaimselt rikastununa, psüühiliselt puhanuna õpetada-töötada erksamalt, rõõmsamalt, seega ka edukamalt»? Ja vastab: "Laskem õpetaja loodusesse, spordi juurde, kontserdile, reisimagi selle asemel ei teda karmi käsuga koolimajas hoida küll aineklassi korrastamas, küll plaane planeerimas, kartoteeke koostamas või midagi muud seesugust tegemas. Kõik seegi saab varem või hiljem tehtud. Kuid väsinud, tujutu õpetaja uue veerandi alguses — see on ohtlik koolile ja temale endale." Ning veel: "Laskem õpetajal oma ilumeelt ja vaimu, endas inimest toita, siis suudab ta teistele inimlikkust anda, et nõnda inimlikkust luua."."[6]

Ta on osalenud olümpiaadide ja võistluste korraldamises ning mitmete žüriide tegevuses:

  • kirjandusolümpiaadid[7];
  • looduskaitsealased võistlused[8]
  • kirjandivõistlused[9];
  • Kultuuriministeeriumi ja kodanikuhariduse programmi MINU RIIK poolt kodanikupäevaks 2010. aastal korraldatud esseekonkurs "Tegus kodanik on riigi rikkus" jne.

Mare Muik tegeleb ka loovkirjutamisega. Lääne-Virumaa Keskraamatukogu algatas 2010. aastal loomekonkursi "Rakvere romanss", mille tulemuste kohta avaldati artikkel Virumaa Teatajas. Väljavõte: "Luulevormis kirjutistest leidis esiletõstmist "Romanss Viru vandele", autor Mare Muik. Žürii märkis selle puhul toredat suhtumist ja üldistusi, mis andsid edasi muutumised Viru vande andmise aegadest tänaseni. Autor on maininud neidki, kes on Viru vande pannud päriskirjandusse ja tänasesse päeva toonud."[10]

Muik on ka oma klassile pühendanud poeemi. See kuulus esiettekandele klassikokkutulekul aastal 2022.

Muik on olnud Rakvere Filmiklubi president, liige on algusaastaist.

Teised Mare Muigist

[muuda | muuda lähteteksti]

Tema eeskujul on paljud õppinud õpetajaks. Tuntud vilistlastest on temast kõnelnud ja kirjutanud näiteks Liivi Heinla,[11] Kristi Mumm,[12] Karmen Joller,[13] Triin Varek[14] ja Kaja Visnapuu[15].

  1. Leninlik Lipp, nr 147, 13. detsember 1956.
  2. Harju Elu nr 62, 27. mai 1958.
  3. "Lill Sygisen õitses ainsas luulekogus" Virumaa Teataja, nr 85, 4. mai 2022.
  4. Noored: Õpetaja köidab õpilasi isiksusega. virumaateataja.ee, 27. november 2004
  5. Punane Täht, nr. 51, 1 mai 1982
  6. Punane Täht nr. 51, 1 mai 1982
  7. Kirjandusolümpiaad, Punane Täht 12. märts 1985.
  8. Kaitseme loodust’, Punane Täht 19. märts 1984.
  9. Kümme aastat Juhan Smuuli sammu, Punane Täht nr 42, 7. aprill 1988.
  10. "Virulased kirjutasid Rakvere romansse" Virumaa Teataja, 6. juuni 2010.
  11. "Liivi Heinla räägib õppimisest ja õpetamisest" Virumaa Teataja, nr 169, 1. september 2007
  12. "Presidendi hariduspreemia ulatati Kristi Mummile uudsete lahenduste eest" Virumaa Teataja, 3. detsember 2019
  13. "Perearst Karmen Joller: tänu õpetajale on mul keelehullu maine küljes" Õhtuleht, 31. august 2018
  14. "Antonio Vivaldi aitas matemaatikat teha ja koju ununenud vormiseelik – meenutame kooliaega" Virumaa Teataja, nr 163, 28. september 2023
  15. "Kaja Visnapuu avarduvad vaated igapäevastele radadele" Virumaa Teataja, nr 154, 13. august 2011
  16. Rahva Hääl, nr. 130, 5 juuni 1987.
  17. Rakvere gümnaasiumi parimaks õpetajaks pärjati Mare Muik. virumaateataja.postimees.ee, 07.11.2007.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]