Mine sisu juurde

Manesse käsikiri

Allikas: Vikipeedia
Codex Manesse eksponeerituna näitusel Heidelbergi ülikooli raamatukogus
Fo 127r, Walther von der Vogelweide tekstid
Näide autoriportreest miniatuuril: kuningas Konrad Noorem (Konradin) pistrikujahil
Kuningas Wenzel II Böömimaalt

Manesse käsikiri, ka Codex Manesse ja Heidelbergi suur laulukäsikiri (saksa keeles Große Heidelberger Liederhandschrift) on 14. sajandist pärinev keskülemsaksakeelne illumineeritud käsikiri, milles on minnesingerite tekstid. Käsikiri asub tänapäeval Heidelbergi ülikooli raamatukogus kohaviida Cod. Pal. germ. 848 all. Käsikiri on üks kolmest olulisest allikast Minnesang '​​i alguse ja kõrgaja kohta Weingarteni laulukäsikirja ja Heidelbergi väikese laulukäsikirja kõrval.

Käsikiri koosneb 426 pärgamendilehest mõõdus 35,5 x 25 cm, mis on mõlemalt poolt täis kirjutatud ja servadele on kirjutaja käega lisatud leheküljenumbrid. Osa lehti on osaliselt tühjad ja lisaks kuulub käsikirja juurde 140 tühja lehekülge. Kokku on käsikirjas peaaegu 6000 värssi 140 luuletajalt. Tekstid on koondatud autorite kaupa rühmadesse, enamasti kuulub iga autori juurde ka tervet või poolt lehekülge täitev pilt, millel on lisaks luuletajale endale kujutatud tema vappi ja kiivriehist. Käsikirja põhiosa arvatakse olevat loodud Zürichis ajavahemikus 1300–1340.[1]

Eri luulevormides – kantsoonid, Leich '​id, Spruch '​id – tekstid on kirjutatud gooti minusklis mitme erineva kirjutaja käega ja neid leidub varajase Minnesang'i omadest (Kürenberger, u 1150–1160) 14. sajandi alguseni (Johannes Hadlaub, u 1300 ja hilisemad). Laulude meloodiaid pole märgitud. Teemadering hõlmab armastuslüürikat, didaktilist ja usulise sisuga luulet. Nagu Weingarteni laulukäsikirjas, on ka Manesse käsikirjas autorid järjestatud sotsiaalse positsiooni järgi: kõige esimesed on Hohenstaufenid keiser Heinrich VI ja kuningas Konrad, järgnevad vürstid (Fürsten), isandad (herren, nagu Walther von der Vogelweide) ja lõpuks meistrid (meister).

Illustratsioonid

[muuda | muuda lähteteksti]

Käsikiri on tuntud oma terve lehekülje suuruste säravates värvides miniatuuride poolest. Iga miniatuur kujutab üht luuletajat. Kokku on kujutatud 137 autorit (üht lõpetamata sule- ja tindijoonist ei saa seostada mõne kindla luuletajaga) ja need kujutavad minnesingereid idealiseerituna tegelemas õukondlike harrastustega. Käsikirja illustratsioone peetakse oluliseks teabeallikaks Ülem-Reinimaa gooti perioodi illuminatsioonikunsti kohta. Stiili järgi on kindlaks tehtud neli eri kunstnikku - 110 miniatuuri on omistatud nn peamisele maalijale (saksa keeles Grundstockmaler), 20 esimesele lisajale (Nachtragmaler), 4 teisele ja 3 miniatuuri pluss üks ettevalmistav joonistus kolmandale.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]