Malli arutelu:Underline

Milleks seda vaja on? Kas ei piisa märgenditest <u> ja </u>?  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 7. september 2014, kell 01:12 (EEST)

Need peaks siis redigeerimiskasti alla panema. Andres (arutelu) 7. september 2014, kell 10:05 (EEST)

Parem mitte, neid lähed tarvis erandjuhtudel ja üldiselt tuleks allajoonimist vormistuses vältida. Pikne 7. september 2014, kell 10:39 (EEST)

Ma saan aru, et kaardile kirje lisamine on keelatud ära mingis "wiki-kartograafia" alases autoriteetses (ainult kasutajale Pikne teadaolevas) üllitises, aga, kes pgan on eesti keele suhtes pannud paika ´´käsulause``: "üldiselt tuleks allajoonimist vormistuses vältida"? Ootaks viidet. Lisaks: ka klaviatuuril olev Delete nupp on inimestes "kiusatust" tekitanud..., jne — Pietadè (arutelu) 7. september 2014, kell 14:19 (EEST)

Vikipeedias lihtsalt pole minu kogemusel tavaks artiklites allajoonitud teksti kasutada. Pikne 7. september 2014, kell 15:01 (EEST)

Kui tarvis läheb, siis on ju hea, kui on võtta. Andres (arutelu) 7. september 2014, kell 12:57 (EEST)

Seal on valitud asjad, kõik ju niikuinii ei mahu redigeermiskasti alla. Ja antud silte on tõesti väga harva tarvis, kardan et neid silma all hoides tekitame lihtsalt kiusatust neid vales kohas kasutada. Pikne 7. september 2014, kell 13:53 (EEST)

Minu meelest meil ei ole sellega probleeme olnud, et allakriipsutamisega liialdatakse. Kes ei tea, ei saa niikuinii aru, milleks need on. Aga mina näiteks ei saa klaviatuurilt neid märke tekitada, mida siin tarvis on, ja meeles pidada, kuidas see täpselt peab olema, on raske. Kui peab hakkama juhendist otsima, siis läheb töö vastikult tülikaks. Selleks see mall mõeldud ongi, et oleks lihtsam meeles pidada ja tekitada. Nii et kui te ei taha redigeerimiskasti alla seda panna, siis palun jätke see mall alles. Ja kui te selle malli ära kustutate, siis palun pange redigeerimiskasti alla vastav kiri. Andres (arutelu) 7. september 2014, kell 14:40 (EEST)

Aga, mix Sa siis ei kasuta HTMLi "silte" (tag)? Kujul <u>tekst</u> annab juba aastakümneid tulemuseks tekst... — Pietadè (arutelu) 7. september 2014, kell 15:56 (EEST)

Nojah, kui ei tea, kuidas alla joonida, siis on raske leida, kuidas see käib ja sellepärast pole seni ka liialdatud. Kuna on lihtne leida, kuidas näiteks rasvast kirja saada, siis sellega see-eest paratamatult liialdatakse aeg-ajalt. Minu mõte on, et pole head põhjust allajoonimisega sama võimaldada, kui allajoonimist tegelikult peaaegu kunagi vaja ei lähe. Ja kui haruldased asjad pole kogu aeg silma all, siis sellevõrra lihtsam on silma all oleva seast leida sageli vajaminevaid asju. Ma ei tea, minu meelest tuleb ka malli puhul teada, et mall on olemas ja millise nimega ta on. Pikne 7. september 2014, kell 15:01 (EEST)

Arvan et tegelt need html-i tagid võiksid redigeerimiskasti all olemas olla ja just harvemini kasutatavad asjad võiksid seal olla. Näiteks é ma tekitan alati klaviatuurilt otse, aga kui on vaja märki ė, siis otsi (kusjuures huvitav on see, et kunagi ma selle nagu nende märkide hulka omateada lisasin, nüüdseks paistis see aga kadunud olema). Aga miks see mall olemas peaks olema põhjust pole nagu näha. Kas on teada mingeid erijuhte, millal need html-i märgendid ei tööta.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 7. september 2014, kell 18:22 (EEST)

Pane see ė siis tagasi. Andres (arutelu) 7. september 2014, kell 19:43 (EEST)

Juba paningi.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 7. september 2014, kell 21:00 (EEST)

Ma ei näe kül midagi halba selles, et mall teeb sama, mida allajoonimistagid. --Morel (arutelu) 7. september 2014, kell 19:34 (EEST)

Pikne, kas Sa siis ei lugenud, mis ma kirjutasin? Mallil on kaks eelist: esiteks on seda kergem meeles pidada ja teiseks ta ei sisalda suurem-väiksem-märke, mida näiteks minu klaviatuuril ei ole. Aga kui asi on redigeerimiskasti all olemas, siis ma eelistan seda. Minu meelest küll neid asju seal praegu liiga palju ei ole. Ja ma ei ütleks ka, et rasvase kirja kuritarvitamine oleks praegu tõsine probleem. Kui Sa ütled, et kumbagi ei tohi olla, siis see ei tundu konstruktiivne. Andres (arutelu) 7. september 2014, kell 19:43 (EEST)

Ma arvan, et nad on sul olemas. Standardse klaviatuuri peal on nad võetavad shiftiga koma ja punkti koha pealt.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 7. september 2014, kell 21:00 (EEST)

Olgu peale, kuidas kellelgi, minu meelest on universaalsemat HTML-silti lihtsam meeles pidada. Ja noolsulge läheb sul niikuinii ennem tarvis kümnes muus olukorras kui millegi allajoonimiseks. Ei, seda ma muidugi ei ütle, et rasvast kirja üldse kasutama ei peaks.

Minu meelest on parem lubada sama asja jaoks nii vähe erinevaid süntakseid kui võimalik, et kood oleks ühtlasem ja toimetamiseks tuleks selgeks teha vähem erinevaid süntakseid. Ja HTML-sildid on antud juhul niikuinii.

Praegu võib-olla pole toimetamiskasti all liiga palju asju, aga kui välja otsida kõik, mida sama harva (või ka sagedamini) tarvis läheb, võiks seal olla palju rohkem asju. Ja lõppude lõpuks räägime tõesti praegu sellisest asjast, mida vähemasti artiklite redigeerimisel peaaegu kunagi vaja ei lähe. Pikne 7. september 2014, kell 20:09 (EEST)

Mul ei ole standardne klaviatuur. Mul ei ole noolsulge ammu tarvis läinud, võtan vajalikud asjad redigeerimiskasti alt. Andres (arutelu) 7. september 2014, kell 22:46 (EEST)

Alt code

Võib-olla siis teha artikkel-leht à la Alt code, nagu see enwikis jm olemas on. Minu PC näiteks toodab < ja > märke vastavalt õpetusele, millele suunab ingliswiki lehe Alt code allosas olev 1. välislink: Alt Codes List of Alt Key Codes Symbols, see tähendab, et samuti kui Alt+0151 [NumPad] annab tulemuseks pika kriipsu ("—") ja Alt+0150 vastavalt tulemuseks keskmise pikkusega kriipsu ("–"), samamoodi toodab kombinatsioon Alt+60 tulemuseks < ja Alt+62 vastavalt >; või siis, teiselt sama lehe välislingilt: Windows - Alt Key Numeric Codes – Alt+0139 ja Alt+0155 annavad tulemuseks < ja >. — Pietadè (arutelu) 7. september 2014, kell 20:33 (EEST)

Kui peab kuskilt järele vaatama, siis on oluliselt tülikam. Andres (arutelu) 7. september 2014, kell 22:50 (EEST)

Meenub et eelmisel sajandil abi korras saabunud klaviatuuridel polnud nt täpitähti ollagi, tahes-tahtmata tuli koodidega kirjutada, ja praegu on neid raske ära unustada, koode. — Pietadè (arutelu) 7. september 2014, kell 23:09 (EEST)