Malli arutelu:Tulevane film
Miks üldse selliseid märkusi tarvis on? Lugeja peaks ju juba esimesest lausest teada saama, et tegemist on tulevase filmiga. Artiklisse võib ju alati kirja panna, mis seisuga viimased andmed on. Sama tegelikult käib muutuva sündmuse vms malli kohta. Eraldi hoiatus, et andmed võivad muutuda, on minu arust ülearune (eriti kui see artiklisse unustatakse); andmed võivad olla muutunud paljude artiklite puhul, sest keegi ei suuda kunagi kõike ajakohasena hoida. See on loomulik, et näiteks kõigi elavate inimeste artiklid räägivad "muutuvast sündmusest". --Epp 18. aprill 2015, kell 06:32 (EEST)
- Nõus. Andres (arutelu) 18. aprill 2015, kell 08:39 (EEST)
- Pigem ei ole nõus. Sama moodi võiks ka infokastide kohta öelda, et info on ju artiklis olemas, milleks seda kasti vaja on. Taavi (arutelu) 20. aprill 2015, kell 22:26 (EEST)
- Ära kutsu kurja välja: nad ütlevadki :-)--Morel (arutelu) 20. aprill 2015, kell 22:33 (EEST)
- Kas siis peaks elavate inimeste artiklite päisesse ka panema, et pooleliolev sündmus? Mis mõte on millelgi, mis on sama koha peal, kus muidu oleks esimene lause, aga on kole ja võtab palju ruumi (ja ei anna mingit lisainfot). Ma saan aru jah, et me elame hoiatuste maailmas, aga arvan, et me ei pea arvestama lugejaga, kes sel juhul niikuinii mitte millestki aru ei saaks. Aga kastide kohta – jah, need on väga mõttetud, kui võtavad palju ruumi ja ütlevad ainult nime ja sünniaja. --Epp 20. aprill 2015, kell 22:59 (EEST)
- Kui ma loen ingliskeelset vikipeediat ja avan artikli, kus on see muutuva sündmuse mall, siis on ühe pilguga selge, et seda artiklit on just täiendatud/täiendatakse. Et just praegu toimuvad selle artikli teemal olulised sündmused. Muidugi saaks selle info ka artiklit lugedes, kuid hea on see kohe alguses saada. Info kätte saamise kiiruse mõttes on see hea. Elavate inimeste artiklite päisesse pole taolist malli vaja; ainult siis, kui midagi olulist hetkel toimub. See on nagu hoiatus lugejale, et info on artiklis kiiresti muutumas. Taavi (arutelu) 21. aprill 2015, kell 04:23 (EEST)
- Teisest küljest on see ka miski, mis artiklit võib lugema tõmmata. Taavi (arutelu) 21. aprill 2015, kell 04:35 (EEST)
- Mille eest see siis hoiatab? Kui artiklit ei viitsi lugeda, ei anna ju ka see märkus mingit kiiret infot. Miks peaks lugeja huvi tundma selle vastu, kas info on kiiresti muutumas, kui ta info enda vastu huvi ei tunne? Pealegi, ütleme nt, et artikkel räägib lennuõnnetusest. Neid uuritakse tihtipeale aastaid, kas kogu selle aja peab olema hoiatus, et lõplikud andmed puuduvad? Kas nt teaduses lahendamata mõistatuste puhul kehtiks sama? Kes otsustab, millistel juhtudel ja mis hetkel on info lõplik? --Epp 21. aprill 2015, kell 04:41 (EEST)
- See, et info on kiirelt muutumas, võibki lugema panna. Mina avan sageli artikli, loen esimest lauset ja siis panen akna kinni, sest edasi enam ei viitsi lugeda. See kiire info pannakse tavaliselt sissejuhatava osa lõppu; sinna ma aga ei jõuakski, kui seda muutuva sündmuse malli ees poleks teavitamas. See ongi subjektiivne, millal panna ja millal mitte, ja kui kauaks. Minu meelest sobinuks see Savisaare artikli ette, siis kui kõik ajalehed iga päev teatasid mis seisundis ta haiglas on. Taavi (arutelu) 21. aprill 2015, kell 04:59 (EEST)
- Mille eest see siis hoiatab? Kui artiklit ei viitsi lugeda, ei anna ju ka see märkus mingit kiiret infot. Miks peaks lugeja huvi tundma selle vastu, kas info on kiiresti muutumas, kui ta info enda vastu huvi ei tunne? Pealegi, ütleme nt, et artikkel räägib lennuõnnetusest. Neid uuritakse tihtipeale aastaid, kas kogu selle aja peab olema hoiatus, et lõplikud andmed puuduvad? Kas nt teaduses lahendamata mõistatuste puhul kehtiks sama? Kes otsustab, millistel juhtudel ja mis hetkel on info lõplik? --Epp 21. aprill 2015, kell 04:41 (EEST)
- Kas siis peaks elavate inimeste artiklite päisesse ka panema, et pooleliolev sündmus? Mis mõte on millelgi, mis on sama koha peal, kus muidu oleks esimene lause, aga on kole ja võtab palju ruumi (ja ei anna mingit lisainfot). Ma saan aru jah, et me elame hoiatuste maailmas, aga arvan, et me ei pea arvestama lugejaga, kes sel juhul niikuinii mitte millestki aru ei saaks. Aga kastide kohta – jah, need on väga mõttetud, kui võtavad palju ruumi ja ütlevad ainult nime ja sünniaja. --Epp 20. aprill 2015, kell 22:59 (EEST)
- Ära kutsu kurja välja: nad ütlevadki :-)--Morel (arutelu) 20. aprill 2015, kell 22:33 (EEST)
- Minu meelest ka on kasu sellest mallist minimaalne. Parem siis juba lugejat mitte häirida sellise teatega. Malli "muutuv sündmus" juures võib-olla oleks mallil mõnevõrra enam mõtet, kui malli kasutatakse väga lühiajaliselt ja on tõesti oodata, et info võib iga hetk oluliselt muutuda. Samas ma pole kunagi aru saanud, miks peaks kangesti tahtma selliseid esialgseid andmeid esimeste seas Vikipeedias kajastada, selle asemel, et oodata kuni asjad klaaruvad, selline päevakajalisus pole entsüklopeedias kuigi oluline võrreldes uudisteportaalidega. Samuti, kui arusaam sellest, millal ja kuidas (nt kui kaua) malli kasutada, varieerub üsna suuresti ja ei saa välja tuua mingeid enamvähem konkreetseid juhtnööre malli kasutamiseks, siis minu meelest ei saa malli kasutada.
- Võrdlusest infokastidega ma ei saa hästi aru, nende mallide kasutusotstarve on täiesti teistsugune.
- Mismoodi "seda malli ei kasutata mallidel"? Seni on kasutatud. Pikne 21. aprill 2015, kell 11:51 (EEST)
- Igale poole on võimalik igasuguseid malle panna, kuid malli {{kustutada}} kasutamine on reguleeritud vaid Artiklite kustutamise korra all. Seal on juttu artiklite, mitte mallide kustutamisest. Link mallil läheb ka samasse kohta, mis on eksitav kasutajale, kes pole asjadega kursis. Mallide kustutamise korda pole olemas. Kui tahad, pane malli kustutamine hääletusele. Taavi (arutelu) 22. aprill 2015, kell 03:52 (EEST)
- Sellel leheküljel ei ole reglementeeritud, et malli ei kasutata teistes nimeruumides. Seni on seda malli kasutatud eriliste probleemideta kõigis nimeruumides. Mall on ka kohandatud eri nimeruumides kasutamiseks. Kui link abilehele on tõesti eksitav ja arvatkse, et sealt ka teiste nimeruumidega seoses midagi kasulikku välja ei osata lugeda, eks siis võib linki teistes nimeruumides mitte näidata. Või pigem võiks abilehte nii laiendada, et see ei käiks kitsalt artiklite kohta. Ma ei ole nõus ettepanekuga, et nüüdsest peaks saama malle kustutada vaid hääletuse tulemusel. Pikne 22. aprill 2015, kell 10:11 (EEST)
- Ei olegi nii, et malle saab vaid hääletuse tulemusel kustutada. Ainult siis, kui keegi nõuab hääletust, peab hääletuse läbi viima. Taavi (arutelu) 22. aprill 2015, kell 19:48 (EEST)
- Isegi kui hiljem selgub, et siin ei saa hakkama ilma hääletuseta, siis ei tähenda see ju seda, et kustutamismärkus tuleb enne hääletuse lõppu ära võtta. Või vähemasti seni pole tähendanud. Pikne 22. aprill 2015, kell 20:02 (EEST)
- See kustutamismärkus on niivõrd artiklite spetsiifiline, et selle kasutamine väljaspool artiklite nimeruumi pole hea + mulle ei meeldi selline plärakas malli abilehel. Minu arvates on vaja eraldi kustutamismärkuse malle artiklile, mallile, kategooriale jne. Või vähemalt artiklitele ja muudele asjadele. Taavi (arutelu) 23. aprill 2015, kell 00:10 (EEST)
- Mulle ei tundu, et see mall on artiklite spetsiifline. On link artiklite kustutamise korrale, aga seal öeldu käib suuremalt jaolt igasuguste lehtede kustutamise kohta. Kui meil pole muud üldisemat lehte kustutamise kohta, siis on minu meelest praegu kasulik viidata samale lehele ka teistest nimeruumidest. Lisaks selle "artiklite spetsiiflise" malli muu sõnastus on nimeruumi spetsiifiline ja see kategoriseerib leheküljed nimeruumi järgi. Eraldi mallidest võib ehk kasu olla, kui igas mallis oleks isesugused juhtnöörid pisut pikemal kujul või kui eraldi mallid peaks näiteks tehniliselt lihtsustama kustutamispõhjuste valikut. Aga praegu ma ei näe, et eraldi mallidest mingit rohkemat kasu oleks. Kui arvad, et plärakaga peaks midagi ette võtma, siis vormistuslikud ja muud malliga seotud ettepanekud peaks olema kuskil mujal. See ei puutu selle ega mis tahes muu lehekülje kustutamiseks esitamise võimalikkusesse. Pikne 23. aprill 2015, kell 00:46 (EEST)
- Oluline point on selles, et sa võid selle malli panna ja ma võin maha võtta, ükskõik mis põhjusel. Kui arvad, et nii on produktiivne, siis lase käia. Taavi (arutelu) 23. aprill 2015, kell 01:02 (EEST)
- Ma arvan, et sa ei tohiks malli ära võtta. Täpselt nii nagu artikli või mis tahes muu lehekülje juurest ei võeta märkust ära, kui arutelu on pooleli. Hariliku praktika eiramine ja keskendumine ainult protseduurilistele küsimustele tõesti pole siinkohal kuigi produktiivne ega konstruktiivne. Pikne 23. aprill 2015, kell 01:08 (EEST)
- Nõus Piksega. Ja igatahes on kustutusmärkus siiani kõlvanud igale poole. Seda on lihtsalt väga harva mujal tarvis läinud. Jah, igaüks võib teha mida tahes mis tahes põhjusel, aga varem on viisakalt asjadega hakkama saadud ja märkusi ei ole üldiselt meelevaldselt ära võetud. Ja mallide rohkus ei saa olla eesmärk omaette. --Epp 23. aprill 2015, kell 01:11 (EEST)
- Ma ei ole nõus. Artikkel ei ole mall. Malle ja artikleid kustutatakse hoopis erinevatel põhjustel. Artiklite kustutamise kord räägib artiklitest, mitte mallidest. See, et artiklite kustutamise korra all on öeldud, et malli ei võeta arutelu ajal ära ära, käib artiklite kohta. Ma arvan, et seda kustutada malli ei tohiks mujale kui artiklitele panna. Taavi (arutelu) 23. aprill 2015, kell 01:30 (EEST)
- See on nüüd küll täiesti suvaline tõlgendus ja sihilik tähenärimine. Kustutamismall tähendab ettepanekut kustutada. Keegi pole selle peale varem tulnud, et selle kallal võidaks lihtsalt norima tulla. See põhimõte on meil alati ja igal pool kehtinud, et malle ei võeta meelevaldselt ära. --Epp 23. aprill 2015, kell 01:35 (EEST)
- Kui keegi siin norib, siis see on kasutaja Pikne. See, et ma seda malli uuendasin, sai põhjuseks, miks oli vaja kustutamismärkus panna. Ilmselt on tal hea tunne, kui saab minu tehtud töö ära kaotada või vähemalt sellega ähvardada. Taavi (arutelu) 23. aprill 2015, kell 01:53 (EEST)
- No kuule, küsimus selle malli vajalikkuse üle tõstatus enne kui mina seda malli ja arutelu puutusin. Kui õigesti mäletan, on selle malli kohta sarnane märkus tehtud kuskil mujal ka varem. Ja kuidas sinu meelest üldse midagi (ka artikleid) kustutamiseks saab esitada, kui alati tuleks mõelda, et äkki mõni asjaosaline solvub või peab kustutamisettepanekut ähvarduseks? Muidugi tuleks ettepanekut põhjendada ja olla valmis sisuliseks aruteluks. Aga kui seda on tehtud, siis pole palju parata, kui keegi ikkagi võtab vaevaks asja isiklikult võtta. Pikne 23. aprill 2015, kell 11:16 (EEST)
- Kui keegi siin norib, siis see on kasutaja Pikne. See, et ma seda malli uuendasin, sai põhjuseks, miks oli vaja kustutamismärkus panna. Ilmselt on tal hea tunne, kui saab minu tehtud töö ära kaotada või vähemalt sellega ähvardada. Taavi (arutelu) 23. aprill 2015, kell 01:53 (EEST)
- See on nüüd küll täiesti suvaline tõlgendus ja sihilik tähenärimine. Kustutamismall tähendab ettepanekut kustutada. Keegi pole selle peale varem tulnud, et selle kallal võidaks lihtsalt norima tulla. See põhimõte on meil alati ja igal pool kehtinud, et malle ei võeta meelevaldselt ära. --Epp 23. aprill 2015, kell 01:35 (EEST)
- Ma arvan, et sa ei tohiks malli ära võtta. Täpselt nii nagu artikli või mis tahes muu lehekülje juurest ei võeta märkust ära, kui arutelu on pooleli. Hariliku praktika eiramine ja keskendumine ainult protseduurilistele küsimustele tõesti pole siinkohal kuigi produktiivne ega konstruktiivne. Pikne 23. aprill 2015, kell 01:08 (EEST)
- Oluline point on selles, et sa võid selle malli panna ja ma võin maha võtta, ükskõik mis põhjusel. Kui arvad, et nii on produktiivne, siis lase käia. Taavi (arutelu) 23. aprill 2015, kell 01:02 (EEST)
- Isegi kui hiljem selgub, et siin ei saa hakkama ilma hääletuseta, siis ei tähenda see ju seda, et kustutamismärkus tuleb enne hääletuse lõppu ära võtta. Või vähemasti seni pole tähendanud. Pikne 22. aprill 2015, kell 20:02 (EEST)
- Ei olegi nii, et malle saab vaid hääletuse tulemusel kustutada. Ainult siis, kui keegi nõuab hääletust, peab hääletuse läbi viima. Taavi (arutelu) 22. aprill 2015, kell 19:48 (EEST)
- Sellel leheküljel ei ole reglementeeritud, et malli ei kasutata teistes nimeruumides. Seni on seda malli kasutatud eriliste probleemideta kõigis nimeruumides. Mall on ka kohandatud eri nimeruumides kasutamiseks. Kui link abilehele on tõesti eksitav ja arvatkse, et sealt ka teiste nimeruumidega seoses midagi kasulikku välja ei osata lugeda, eks siis võib linki teistes nimeruumides mitte näidata. Või pigem võiks abilehte nii laiendada, et see ei käiks kitsalt artiklite kohta. Ma ei ole nõus ettepanekuga, et nüüdsest peaks saama malle kustutada vaid hääletuse tulemusel. Pikne 22. aprill 2015, kell 10:11 (EEST)
- Igale poole on võimalik igasuguseid malle panna, kuid malli {{kustutada}} kasutamine on reguleeritud vaid Artiklite kustutamise korra all. Seal on juttu artiklite, mitte mallide kustutamisest. Link mallil läheb ka samasse kohta, mis on eksitav kasutajale, kes pole asjadega kursis. Mallide kustutamise korda pole olemas. Kui tahad, pane malli kustutamine hääletusele. Taavi (arutelu) 22. aprill 2015, kell 03:52 (EEST)
- Pigem ei ole nõus. Sama moodi võiks ka infokastide kohta öelda, et info on ju artiklis olemas, milleks seda kasti vaja on. Taavi (arutelu) 20. aprill 2015, kell 22:26 (EEST)
Et nüüd läks päris tülinorimiseks, jah. Vikipeedias on siiani olnud vähemalt mingisugused viisaka kooselu tavad. Paistab, et enam need ei kehti. --Epp 23. aprill 2015, kell 01:18 (EEST)
Vahelepõikena, "hääletuste" (loe: Vikipeedia arendamise või kuis iganes seda nimetada) suhtes, ajahetke seis (ainult 'haldureid' arvestades) näib olevat tugevalt 2:1 (Ahsoous+Cumbril ↔ Pikne).
Seonduvalt, hääletuste suhtes, kuidas see nüüd oligi, põhiseaduse muutmiseks on vajalik 3/4 vikikogu liikmete poolthääl, lihthääletuste puhul vist oli vajalik lihthäälteenamus ("kõigi Viki kasutajate, alates "Sals000-st ja lõpetades 188.00 jne, lihtne häälte enamus" — kuis säändset asja nüüd nimetatigi...:-F)— Pietadè (arutelu) 22. aprill 2015, kell 20:28 (EEST)
Jälginuna asendaksin ülemise skoori 2:2-ga, aga, enne peaks jõudma selgusele, mis on sihilikkusest tingitud, mis lihtsalt, no, ei kirjuta. —Pietadè (arutelu) 23. aprill 2015, kell 02:24 (EEST)
- Mille seis? Ahsooust pole siin arutelus. Hääli pole esialgu tarvis lugeda. Kõigepealt tuleks püüda asjad sisuliselt selgeks rääkida. Pikne 23. aprill 2015, kell 11:16 (EEST)