Malli arutelu:Partei

Mallis on ainult rida "esimees", aga lisaks peaks olema ka "esinaine", sest mõne partei juht on naissoost. Kas seda saaks muuta? Piiritus 23. aprill 2009, kell 16:45 (UTC)

Minu meelest ei pea. See on ju ametinimetus. --Epp 23. aprill 2009, kell 16:56 (UTC)

Vaata seda. --Epp 23. aprill 2009, kell 16:58 (UTC)

Partei juhti võidakse nimetada erinevalt. Samas aga võib parteil olla mitu erineva ametinimega juhti. Andres 24. aprill 2009, kell 15:19 (UTC)

EKI on muidugi keeleküsimustes autoriteet, aga ei pea keele arenguga alati sammu. Tendents nimetada organisatsioonide naisjuhte esinaisteks on kahtlemata olemas ja minu meelest ka loogika seisukohast õige. Äkki võiks siis "esimehe" asendada neutraalse sõnaga nagu "parteijuht" või "parteiliider"? Minu keeletaju jaoks on küll kummaline nimetada naissoost isikust meheks, olgu tegu ametinimetusega või mitte. Piiritus 23. aprill 2009, kell 21:05 (UTC)

Eesti keel üldiselt ei kipu sugudel vahet tegema, seal kus see ebaoluline on. Jäägu nii. Kui mõni äriühing esimehest esinaise pähe räägib, siis ilmselt keelelisest teadmatusest. Kasutades sõna esimees, ei eelda ju keegi et tegu on meessoost isikuga.--24. aprill 2009, kell 0:18

Mina olen kuulnud sellist selgitust, et "esinaine" öeldakse ainult juhul, kui tegu on naisteorganisatsiooniga. Andres 24. aprill 2009, kell 07:12 (UTC)

Ahah, nii ongi EKI seletuses. Minu meelest vastab see enam-vähem ka tegelikule keelekasutusele. EKI põhimõte tundub olevat ka keeletoimetajate poolt aktsepteeritud.

Vikipeedia üldine põhimõte on järgida EKI soovitusi. Andres 24. aprill 2009, kell 07:15 (UTC)

Selles asi ju ongi, et sõna "esimees" teeb täiesti selgelt sugudel vahet kohas, kus see on ebaoluline. Võin kihla vedada, et vastavad uuringud näitaksid, et lugejad mõtlevad seda sõna nähes esmajärjekorras meessoost isikule. Kui ei ole soovi kasutada sõna "esinaine", sest EKI arvates on see vale, võiks valida neutraalse variandi. Vastavad ettepanekud ma juba tegin. Ma pole nõus, et EKI arvamus peegeldab tegelikku keelekasutust. Esinaised on mitte ainult "mõnel äriühingul", vaid ka näiteks Eesti Perearstide Seltsil, Eesti Teatriliidu revisjonikomisjonil ja mitmel teatriauhindade žüriil ning Eesti Juudi Kogukonnal. Ajalehtede võrguväljaannetes on tihtipeale nimetatud esinaisteks naisi, kes ametlikult on esimehed. Minu meelest on see märk keelekasutuse muutumisest, millega EKI mingitel põhjustel lihtsalt keeldub kaasa minemast. Aga EKI meelest pole muidugi ka olemas sõna "tuimestus" ja "koordinaator" saab olla ainult tehniline seadeldis... Piiritus 24. aprill 2009, kell 10:57 (UTC)

Mis moodi ta sugudel vahet teeb? Vahetegemine tekib, siis kui tarvitada esimehe kohta erinevaid sõnu vastavalt tema soole. Ma kardan, et uuring millele sa viitad ei tõestaks su väidet. Meie ühiskonnas ei ole juhtiva koha peal olevas naises midagi imekspandavat ja seeläbi oldakse sellega harjunud, et ka naised on esimehed. Kui ehk muudest esimeestest vähem juttu on, siis seda peaksid kõik teadma, et riigis tähtsuselt kolmas inimene on meil juba aastaid Riigikogu esimees Ene Ergma. Need üksikud näited küll üldist keelekasutuse muutust ei näita. Ennemini peaksimegi üksikasjalistest keeletavadest kinni hoidma ja neid kogu keele kandjatena väärtustama. Keeleuuendamise nime all peaks tegelema pigem ajagakaasaskäimisega ehk näiteks keelest seni puuduvate uusi nähtuseid tähistavate sõnade väljatöötamisega.--24. aprill 2009, kell 16:11

Kahtlemata kasutatakse mõnikord sõna "esinaine" ka tavalise organisatsiooni naissoost esimehe kohta, kuid minu meelest on see kasutus suhteliselt hariduse. Üksikjuhtude väljanoppimine ei tõenda veel midagi, tuleks teha statistiline uuring. Olen ka nõus sellega, et see võib olla märk keelekasutuse algavast pöördumatust muutusest, aga see võib olla ka ajutine kõrvalekalle. Mis puutub vastavatesse uuringutesse, siis need tuleb alles läbi viia, ja mina küll kihla ei hakkaks vedama; tulemused sõltuksid suuresti küsimuse sõnastusest, ja tuleks hoolega mõelda, kuidas neid oleks õige tõlgendada. Mulle tundub, et vähemalt esialgu eesti keeles enamasti ei eristata sugusid seal, kus sool ei ole tähtsust. Isegi sõna "mees" võidakse kasutada sooliselt neutraalses tähenduses, rääkimata näiteks sõnast "abimees".

Minu meelest peabki keelehoole olema konservatiivne ega pea iga tendentsiga kaasa minema. Minu meelest on "esinaise" üldistumise tendentsi seni küllaltki edukalt tõrjutud.

Edasi, Vikipeedia peaks minu meelest üldjuhul lähtuma EKI soovitustest, sest EKI on õigekeelsuse alal autoriteet ja me peame õigest keelest kinni pidama. Soovitusi peaks järgima ka juhul, kui nendega nõus ei olda. Kui on kahtlus, et keelenormid on kogemata vigased saanud, siis tuleks asja keelemeestega arutada (kohanimede puhul selliseid juhtumeid on, kus KNAB paistab eksivat, ja me oleme neid asju ka Peeter Pälliga arutanud).

Igaühel meist võivad olla eelistused, mis EKI seisukohtade või mõne komisjoni otsustega kokku ei lähe. Aga keelemehed teevad otsuseid kollektiivselt ning need võivad sündida kompromissina või hääletuse tulemusena. Kirjakeele alus ongi normid, mis põhinevad kokkuleppel erisuguse keeletundega inimeste vahel. Kui kokkuleppest kinni ei peeta, siis normeeritud kirjakeelt olla ei saagi.

Veel üks asi. Vikipeedial ei saa olla oma joont keeleküsimustes, sest meil ei saa olla oma keeletoimetajat. Keelevaidlusteks ei ole Vikipeedia õige koht, sest meie ei tegele keelehooldega, vaid ainult kasutame keelt kooskõlas reeglitega ja keelemeeste soovitustega. Vaidlused keelenormi üle on Vikipeedias kasutud, sest meil ei ole võimu keelenormi kehtestada.

Ka uute keelendite väljatöötamisega tuleks olla ettevaatlik, kuigi see pole välistatud. Andres 24. aprill 2009, kell 15:17 (UTC)

Ma ei ütlegi, et peab tingimata kasutama sõna "esinaine", kui see pole nii-öelda EKI poolt heakskiidetud. Tegelikult on neutraalse sõna kasutamine isegi parem idee. Miks mitte näiteks "parteijuht"? "Esimees" rõhutab sugu täpselt sama palju kui "esinaine". Kui soo esiletõstmine pole soovitav, siis tulekski eelistada nimetust, mis ei sisalda viidet sellele.

Muude tõstatatud küsimuste kohapealt jään eriarvamusele, aga ei näe mõtet nende üle siin vaielda. Piiritus 24. aprill 2009, kell 18:34 (UTC)

Tuleks ette näha ruum ka parteijuhi ametikoha nimetuse jaoks (sest see ei pruugi olla "esimees") ja jätta neid ruume vähemalt kaks. Andres 24. aprill 2009, kell 19:50 (UTC)

Siia võiks lisada eraldi esinaise välja aga ma ei saa sellest mallist aru. EKI-l on ka nn. "ämbreid" ja muutma nad millegipärast ei rutta. Osa termeneid nõukogude ajal lihtsalt ei lastud kasutusele, näiteks "laulukirjutaja", rääkimata sellest, et tetrahordist tegid nad tetrakordi. Absurd. --Tiuks 24. aprill 2009, kell 20:01 (UTC)

Minu meelest tuleks ette näha lihtsalt juhi nimetuse väli. Sinna võib siis ise kirjutada "esinaine", kui see juhtub ametinimi olema. Näiteks rohelistel on hoopis eestkõneleja või midagi taolist. Andres 25. aprill 2009, kell 06:22 (UTC)

Lisasin parameetri "juhi nimetus". Pikne 14. august 2013, kell 18:56 (EEST)

Väljad mittekohustuslikuks

Kas keegi saaks palun muuta malli nii, et väljad oleksid vabatahtlikud, st kui mõni väärtus jääb lisamata, siis artiklis seda rida üldse ei näidata. Adeliine 13. august 2013, kell 16:06 (EEST)

Selline mall ei kõlba kuhugi, sest alati ei täideta kõiki välju. Nüüd on artiklis need loogelistes sulgudes. Tuleb lisada if lausend. Kui keegi ei aita, siis üritan katsetamise teel proovida. --Tiia (arutelu) 13. august 2013, kell 17:17 (EEST)

Logole ei osanud if lausendit lisada. Kui logo ei ole, siis peab olema vähemalt väli mallis, et ei näitaks looksulge. --Tiia (arutelu) 14. august 2013, kell 03:53 (EEST)

Valdav osa parameetreid olid enne veebruarikuud valikulised. Samal ajal läks siit kaotsi ka kolm parameetrit, mis artiklites endiselt kasutusel on. Taastasin varasema versiooni ja lappisin seda ning panin tagasi hiljem lisatud peasekretäri parameetri. Teised hiljem lisatud parameetrid jäid minu muudatuse järel praegu välja, kui ma eksi, pole neid kasutatud. Ma ei tea, kas pressiesindaja on nii oluline tegelane, et teda peaks infokastis mainima ning omavalitsuse ja riigikogu parameetri puhul polnud arusaadav, mida sinna kirjutada võiks. Pikne 14. august 2013, kell 18:56 (EEST)

Tänan abi eest. Ma ei vaadanudki, mis siin enne toimus. Oletasin, et see oli nii algselt tehtud. Logodega on jama, sest neid kasutatakse artiklites aga tegelikult on vist kõigis autoriõiguste rikkumine. --Tiia (arutelu) 14. august 2013, kell 19:24 (EEST)

---

Vahest siis juba nii, et analoogne parameeter oleks kasutatav ka teiste maade parteide jaoks. Näiteks nii, et ühe parameetri väärtus on esinduskogu nimi seesütlevas käändes ja teise parameetri väärtus kohtade arv. Pikne 19. juuni 2015, kell 23:15 (EEST)

Malli universaalsus

Praegu ei sobi mall hästi teiste riikide puhul kasutamiseks. Näiteks parameeter "kohti Riigikogus" artiklisse Alternatiiv Saksamaale kohe kuidagi ei sobi. Ursus scribens (arutelu) 23. juuni 2018, kell 20:37 (EEST)

---

Üritasin malli partei "lõpetamise" kohta rida tekitada, aga millegipärast see ei toimi. --Minnekon (arutelu) 1. detsember 2018, kell 20:07 (EET)

Ega dokumentatsiooni muutmisega mall ei muutu. Tegid muudatuse ju Mall:Partei/doc lehel. --Tiia (arutelu) 1. detsember 2018, kell 21:35 (EET)

J Korras --Tiia (arutelu) 1. detsember 2018, kell 21:49 (EET)

Ahah, mul pole see malli tegemine päris selge veel. Tänud :) --Minnekon (arutelu) 1. detsember 2018, kell 22:35 (EET)

Parteimeedia

Praegu on valikus ainult "ajaleht", aga nt EKRE Uusi Uudiseid vist nii nimetada ei saa. Tuleks asendada või lisada "meediakanal", "meediaväljaanne" vms. --Minnekon (arutelu) 19. mai 2021, kell 19:49 (EEST)

EKRE-l on hiljuti tekkinud ajaleht "Konservatiivide Vaba Sõna". "Uued uudised" pole ka kuhugi kadunud. Kas meediakanali lahter võiks mõlemat sisaldada EKRE infokastis? Välja lisamine või ümber nimetamine tehniliselt küll ületamatult raske pole. Kaniivel (arutelu) 25. mai 2021, kell 18:40 (EEST)

Üks variant on lisada eraldi lahter Uute Uudiste taolistele veebiväljaannetele/blogidele. Teine koondada kogu meedia (ajalehed, veebilehed) ühe nime alla. Mis varianti sa eelistad ja mis nimega oleks neid korrektne kutsuda? --Minnekon (arutelu) 25. mai 2021, kell 19:42 (EEST)

Ma arvan, et võiks olla üks väli -- ingliskeelses mallis on ka üks väli (newspaper) ja ei saa välistada, et mõnel parteil on kolm või enam väljaannet, igale neist ei ole mõtet infokastis oma välja luua. Meediakanal võiks olla piisavalt lai mõiste, mille alla kõik ära mahub. Ma arvan, et eristada väljandeid selle alusel, mis on veebis ja mis ainult paberil, pole vajalik. Paberajaleht võib olla ka veebisaidina jne. Kaniivel (arutelu) 25. mai 2021, kell 19:57 (EEST)

Spekter

Ma kahtlen, kas lahter "Poliitiline spekter" lisaks lahtrile "Ideoloogia" on mõttekas. Ka selle uue lahtri võimalik sisu kirjeldaks iseenesest ideoloogiat. Pikne 6. veebruar 2024, kell 21:35 (EET)

Poliitiline spekter on (vähemalt vähemal määral) lahti seletatud; ideoloogia, loen ma: „ühiskonnas kehtiv ja poliitilist võimu legitimeeriv maailmavaateliste eelistuste ja tõekspidamiste süsteem; vaadete ja ideede süsteem“
ehk siis järjekordselt üksik↔üldine...  ☆☆☆ — Pietadè 6. veebruar 2024, kell 21:52 (EET)