Malahhiit
Malahhiit | |
---|---|
![]() | |
Omadused | |
Keemiline valem | Cu2(CO3)(OH)2 |
Mineraaliklass | karbonaadid |
Molekulmass | 221,12 |
Värvus | roheline |
Tihedus | 3,6...4 g/cm³ |
Kõvadus | 3,5...4 |
Lõhenevus | täiuslik, hea |
Süngoonia | monokliinne |
Punktigrupp | monokliinne prismaline |
Kriips | heleroheline |
Läige | klaasiläige, siidiläige |
Kristallooptilised omadused | |
Optiline telg | kaheteljeline |
Optiline märk | negatiivne |
Kaksikmurdumine | 0,2540 |
Pleokroism | rohekas |
2V | 43 |
nα | 1,655 |
nβ | 1,875 |
nγ | 1,909 |
Malahhiit on vaske sisaldav karbonaatne rohelist värvi mineraal.
Malahhiit tekib vasemaagi murenemisel. Esineb tavaliselt koos asuriidiga.
Pigmendina[muuda | muuda lähteteksti]
Malahhiit on sügavrohelise värvusega valguskindel pigment. Pole vastupidav kõrgetele temperatuuridele ja hakkab umbes 200 °C juures lagunema. Nagu kõik karbonaadid, lahustub malahhiit isegi lahjades hapetes, kuid on vastupidav alustele.
Malahhiit kannab värvainete indeksis tähiseid PG 39 (Pigment Green 39) ja C.I. 77492[1].
Malahhiidi kasutus värvipigmendina ulatub väga kaugetesse aegadesse, arvatavasti on see vanim tuntud roheline pigment. Esineb juba maalingutel Vana-Egiptuse haudades alates 4. dünastiast. Lääne-Euroopa maalikunstis kasutati malahhiiti enim 15. ja 16. sajandil. Pigmendi saamiseks peenestati looduslik mineraal ja pesti saadud pulber veega läbi[2].
Hieronymus Bosch. Püha Christophorus. Õli puutahvlil, 15. sajandi lõpp. Roheline maastik on malahhiidiga maalitud kollase ookri taustale
Raffael. Sixtuse madonna. Rohelised eesriided on maalitud malahhiidiga, mida on toonitud pliivalge, söe ja auripigmendiga
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
![]() |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Malahhiit |