Makseinstrument

Makseinstrument

Makseinstrument (maksevahend) võib olla sularaha või sularahata tehtav ülekanne. Sularahamaksete tähtsus väheneb, samal ajal kui sularahata tehingutel on üha olulisem roll. Sularahatehinguid seostatakse üksikisikute igapäevaste väiksemate ostudega. Sularahata ülekandeid peetakse lihtsaks, usaldusväärseks, kiireks ja odavaks rahaliste vahendite kasutamiseks makseteenuse pakkujalt.

Tehnoloogia areng ja makseinstrumendid

Elektrooniliste kanalite areng pakub võimalust mugavamate, soodsamate ja kiiremate makseinstrumentide loomiseks. Vastu tulles turu ootustele, on pangandussektor töötanud välja elektroonilised makseinstrumendid, mille kasutuselevõtuga on vähenenud sularaha ning paberkandjal maksejuhiste kasutamine. Tänu elektrooniliste kanalite arengule on loodud võimalus tasuda arveid ning teha makseid kodust lahkumata ja tasuda kaupade eest müügikohas.

Mittesularahalised makseinstrumendid

Mittesularahaliste maksevahendite abil tehtud maksete hulk võrreldes sularahamaksetega on Eestis aasta-aastalt kasvanud. Sularahata makseinstrumendid on kreeditmaksed, e-raha, maksetšekid, pangakaardid, virtuaalraha ja vekslid.

Kreeditmaksete puhul annab maksja elektroonilise kanali kaudu juhise raha siirdamiseks oma pangakontolt saaja pangakontole nii pangasiseselt kui ka ühest pangast teise.

Kreeditmaksete võimalused:

• internetipanga maksekorraldus (sh e-arve maksekorraldus)
• püsikorraldus
• e-arve püsimaksekorraldus
• pangalingi maksekorraldus
• telepanga maksekorraldus/pangaliides
• mobiili maksekorraldus
• pangaautomaadis algatatud maksekorraldus
• paberil maksekorraldus

E-raha (ka elektrooniline raha, elektronraha, digitaalne raha, digiraha, küberraha) on raha või muu maksevahend, mida vahetatakse vaid elektrooniliselt.

Maksetšekid ei ole Eesti makseinstrumentide turul kunagi erilise tähtsusega olnud. Siiski on neilgi kindel kasutajaskond. Maksete üldarvu kasv on vähendanud maksetšekkide osatähtsust muude makseinstrumentidega võrreldes.

Pangakaardid ehk kaardimakse võimalus on sularahaga arveldamisest kiirem, turvalisem ja mugavam. Deebetkaardiga saab kasutada ettevõtte kontol olevat raha, võtta välja sularaha ja maksta kauplustes. Krediitkaarti on mugav kasutada reisil või juhul, kui on vaja lisaraha. Pangakaardid on mugavad maksevahendid nii Eestis, välismaal kui ka internetipoodides. Sularaha saab kätte kõikide pankade sularahaautomaatidest Eestis ja välismaal, ka ülevaate kontojäägist saab soovi korral sularahaautomaadi vahendusel.

Virtuaalraha on digitaalne väärtus, mida ei ole emiteerinud keskpank, krediidi- või e-raha asutus. Seda saab mõnel juhul kasutada raha alternatiivina. Keskpangad ja järelevalveasutused on üldiselt seisukohal, et virtuaalraha kasutamisega kaasnevad riskid.

Veksel (sks Wechsel) on ühepoolne tingimusteta võlakohustus maksta veksli seaduslikule valdajale otse või kolmanda isiku kaudu vekslil märgitud rahasumma kas vekslile kirjutatud tähtajal (käskveksel) või veksli ettenäitamisel (näitveksel). Itaalia linnriigid võtsid esimese maksevahendina kasutusele just võlatunnistused (võlakirjad või vekslid).

• Eesti veksel on Tartu Hoiu-laenuühistu-sisene maksevahend, mida Tartu Hoiu-laenuühistu liikmed saavad kasutada omavahelistes arveldustes lisaks eurodele. Vekslitega arveldamist nimetatakse ka vekseldamiseks.