Maksa-kakssuulane

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Maksa-kakssuulane (Fasciola hepatica), tuntud ka kui maksakaan või maksalutikas, on rohusööjate maksas elav parasiit. Maksakaanidel on enne mäletsejaliste maksa jõudes vaheperemeheks teod.[1] Maksa-kakssuulane kuulub lameusside hõimkonda kahepõlvsete klassi.

Iseloomustus[muuda | muuda lähteteksti]

Maksa-kakssuulased on suured parasiidid, ulatudes pikkuselt kuni 30 millimeetrini ja laiuselt 15 millimeetrini.[2] Parasiidi kuju meenutab pihlakalehte ning on pea poolt veidi ümaram kui sabapoolsest osast. Maksalutika ventraalsel poolel on 3 märgatavat täppi, millest kõige peapoolsem on parasiidi suuava, keskmine paljunemisorgan ja kaudaalsem iminapp, millega parasiit kinnitub.

Maksa-kakssuulase suuava (mo), paljunemisorgani (repr) ja iminapa (sckr) asukoht.

Fasciola hepatica on levinud Euroopas, Ameerikas, Aafrikas, Aasias ja Okeaanias. Geneetiliselt väga sarnane Fasciola gigantica esineb aga peamiselt vaid Aafrikas ja Aasias, kuna see liik eelistab soojemat kliimat.[3]

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Täiskasvanud maksa-kakssuulased elavad mäletsejaliste (veised, lambad, pühvlid) maksas. Parasiidi elukäik algab munadest, mida leidub infekteerunud ruminantide väljaheidetes. Pärast seda arenevad munades olevad embrüod vees miratsiidiks, kus nad pärast piisavat arenemist ja koorumist otsivad teo. Peamiseks vaheperemeheks on mageveeteod, eriti väike mudatigu. Tigu kasutavad maksakaanid arenemiseks, saades kõigepealt kotjaks sporotsüstiks, seejärel reedlaks ning lõpuks tserkaadiks. Tserkaadid jätavad oma teost vaheperemehe maha ning kinnituvad kapseldudes taimedele, mille läbi nad võivad sattuda nii loomade kui ka inimeste seedesüsteemi. Kaksteistsõrmiksoolde jõudes läbivad veel arenevad maksakaanid soole seina ning lõpetavad maksa sapijuhades, kuhu nad suunduvad läbi maksa parenhüümi. Sinna jõudes arenevad parasiidid lõplikult täiskasvanuteks ning suudavad luua mune, mis väljutatakse ruminandi väljaheidetega ning tsükkel algab otsast peale. Täiskasvanud maksakaan suudab päevas muneda 25 000 muna. Inimese seedekulglas võtab maksa-kakssuulase areng aega 3-4 kuud.[4][5]

Maksa-kakssuulase elutsükkel.

Seotud patoloogiaid[muuda | muuda lähteteksti]

Maksakaanid tekitavad ruminantide, hobuste, näriliste, sigade ja inimeste seedekulglasse sattudes maksakaantõbe ehk fastsioloosi. Fastsioloos tekitab peremeesorganismis algul ägedat ning hiljem kroonilist maksapõletikku, millega kaasnevad kehvveresus, nahaalused tursed ja kõhnumine. Lisaks võib haigusnähtudeks olla nõrkus, peavalu, isutus, kollatõbi, palavik, valud maksa piirkonnas. Maksakaantõbi võib kulgeda ka varjatult.[5]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eesti Entsüklopeedia. Vaadatud 2019-11-10 [1]
  2. Centers for Disease Control and Prevention. CDC - Fasciola - Biology - Causal Agent. Vaadatud 2019-11-10[2]
  3. M. Adela Valero, M.Dolores Bargues, Leticia Calderón, Patricio Artigas, Santiago Mas-Coma. First phenotypic and genotypic description of Fasciola hepatica infecting highland cattle in the state of Mexico, Mexico. 2018. Vaadatud 2019-11-10[3]
  4. Centers for Disease Control and Prevention. CDC - Fasciola - Biology - Life Cycle. Vaadatud 2019-11-10[4]
  5. 5,0 5,1 Eesti Nõukogude Entsüklopeedia. Vaadatud 2019-11-10[5]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]