Majasokk

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Majasokk (õieti Hildur Sokk või preili Sokk; rootsi keeles Husbocken, õieti fröken Hildur Bock) on keskne tegelane Astrid Lindgreni Karlssoni-lugude teises ja kolmandas osas.

Tegemist on vanema vallalise daamiga, koduabilisega, kes palub end kutsuda "majapidajannaks". Ta elab koos oma õe Friidaga Stockholmis Frej tänavas ning läbisaamine õega on kõike muud kui sõbralik. Sokk räägib sellest sageli üht-teist. Kui preili Sokk naerab, siis kõlab see üpris jubedalt. Kui ta laulma juhtub, palub Karlsson tal see lõpetada, kuni "mõni võib arvata, et Karlsson peksab teda". Sokk on seevastu aga võrratu kokk, kes suudab ühtmoodi hästi küpsetada saiakesi, valmistada ühepajatoitu, kanapraadi, pannkooke jne, mistõttu Karlsson temast väga lugu peab, ehkki seda eriti välja ei näita.

Hildur Sokk satub perekond Svantessonide juurde koduabiliseks pärast seda, kui pereema haigestub ning peab sõitma maale end välja puhkama. Esialgu on daam käre ning läbisaamine Väikevennaga ei suju kuidagi. Appi tõttab Karlsson, kes otsustab, et Majasokku tuleb "tirriteerda" - see olevat sama, mis "irriteerima", ent "kõlab palju põrgulikumalt".

Hiljem Väikevenna ja Karlssoni ning Majasoku läbisaamine paraneb ning teose lõpuosas leiab ta armastuse - Svantessonide kauge sugulase, turtsaka vanapoisi onu Juliuse, kes on Stockholmi käima tulnud. Hildur otsustab Juliuse juurde Västergötlandi kolida ning nimetab end "juba niisama hästi kui proua Janssoniks".