Magnus Friedrich von Wolffelt
Magnus Friedrich von Wolffelt (1656-1710?) oli Rootsi sõjaväelane, kes osales Põhjasõjas ning juhatas Pärnu maakaitseväepataljoni. [1]
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Magnus Friedrich von Wolffelt sündis 1656. aastal Keblaste mõisas (Keblas). Tema vanemad olid Johan Wolffelt ja Catharina von Maydell. [2]
Wolffelt asus musketärina teenima ihukaitseväes ning sai hiljem Philip Sasse rügemendis lipnikuks. 1679. aastal sai ta Eesti tragunirügemendis ( hiljem Eestimaa aadlilipkonnas) kapteniks. [1]
Põhjasõja algul oli ta kapten Läänemaa jalaväerügemendis, kuid juba järgmisel aastal tõusis ta ooberstleitnandiks ning asus juhatama Pärnu maakaitseväepataljoni. Selle pataljoniga kuulus ta Schwengelmi Liivimaa jalaväerügementi, ning viibis Pärnus kuni 1710. aastani, mil linn venelaste poolt ära võeti. [2]
11. augustil 1710 võttis ta osa von Schwengelmi korraldatud sõjanõukogust, kus arutati linna kaitsmise võimalust. Tema koos teise rügemendi ooberstleitnandi, Niklaes von Vetterniga, arvas, et ,,Kuna ei ole näha mingit abi ega pääsemist ning mingi kaitsetegevus ei ole enam mõeldav, siis ei näe nad, kuidas võiks mõistlikult kauemini vastu pidada." [3]
Pärnu langemisel sattus ilmselt ka Wolffelt vangi. [2]
Isiklik elu[muuda | muuda lähteteksti]
Magnus Friedrich von Wolffelt abiellus 1682. aastal Ebba Maria von Wangersheimiga. [2]
Neil oli üheksa last: Magnus Johann, Adam Johann, Magnus Friedrich, Carl Reinhold, Margareta Dorothea, Christina, Magnus Gustav ja Johanna von Wolffelt. [2]
Adam Johann, Magnus Friedrich ja Carl Renhold teenisid samuti Schwengelmi rügemendis. [2]