Möller-Zakomelski

See artikkel on parunisuguvõsast; Rootsis aadeltatud suguvõsa kohta vaata artiklit Möller ja põlisaadlisuguvõsa kohta Moeller.

---

Möller-Zakomelski suguvõsa parunivapp

Möller-Zakomelski (vene keeles Меллер-Закомельский, saksa keeles Möller-Sakomelsky) oli aadlisuguvõsa.

Ajalugu

Suguvõsa päritolu kohta on mitmeid versioone. Arvatavasti oli selle esiisaks XVII sajandi 2. poolel Moskvas ja Arhangelskis elanud Bartholomäus Möller (Müller). XVIII sajandi algul elas Peterburis kaupmees Johann Möller. Viimase poeg Johann Georg Mölller (u 1725−1790) tegi karjääri sõjaväeteenistuses ja ülendati 1783. aastal kindral en chef´iks. 30. juunil (vkj) 1789. aastal anti talle Venemaa keisririigi parunitiitel ja ta sai Vitebski kubermangus asunud Zakomelskoje mõisa järgi perekonnanimeks Möller-Zakomelski. Tema järeltulijate hulgast võrsus mitmeid kõrgeid sõjaväelasi ja riigitegelasi. Suguvõsa oli kantud Smolenski ja Vitebski kubermangu aadlisuguvõsaraamatusse.

Kindral en chef parun Johann Georg Möller Zakomelski (1725−1790)

Suguvõsa liikmeid

• Parun Johann Georg Möller Zakomelski (1725−1790), kindral en chef, kindralfeldzeugmeister, korpusekomandör
• Parun Peter Möller-Zakomelski (1755−1823), suurtükiväekindral, diviisi- ja armeekomandör, senaator, Venemaa sõjaminister, Riiginõukogu liige
• Parun Georg Möller-Zakomelski (1766−1830), kindralleitnant, kindraladjutant, polgukomandör
• Parun Friedrich Möller-Zakomelski (1772−1848), kindralmajor, tõeline riiginõunik, polgukomandör, Mogiljovi tsiviilkuberner
• Parun Pjotr Petrovitš Möller-Zakomelski (1806−1869), kindralmajor, polgukomandör
• Parun Vladimir Petrovitš Möller-Zakomelski (1811−1862), kindralmajor, pataljoni- ja brigaadikomandör
• Parun Nikolai Ivanovitš Möller-Zakomelski (1813−1887), jalaväekindral, kindraladjutant, polgu-, diviisi- ja armeekorpuse komandör, Sõjanõukogu liige
• Parun Nikolai Petrovitš Möller-Zakomelski (1816−1895), Balti riigimõisate direktori kohusetäitja
• Parun Aleksandr Nikolajevitš Möller-Zakomelski (1844−1928), jalaväekindral, pataljoni-, polgu-, brigaadi-, diviisi- ja armeekorpuse komandör, Balti ajutine kindralkuberner, Riiginõukogu liige
• Parun Sergei Nikolajevitš Möller-Zakomelski (1848−1899), kindralmajor, pataljoni-, polgu- ja brigaadikomandör
• Parun Vladimir Vladimirovitš Möller-Zakomelski (1863−1920), kornet, riiginõunik, semstvovalitsuse esimees, 17. Oktoobri Liidu keskkomitee liige, Jamburgi maakonna aadlimarssal, mõisaomanik
• Parun Aleksandr Vladimirovitš Möller-Zakomelski (1898−1977), staabikapten, publitsist

• 

  Balti ajutine kindralkuberner jalaväekindral parun Aleksandr Nikolajevitš Möller-Zakomelski (1844−1928)

• 

  Kindralleitnant parun Georg Möller-Zakomelski (1766−1830)

• 

  Jalaväekindral parun Nikolai Ivanovitš Möller-Zakomelski (1813−1887)

• 

  Venemaa sõjaminister suurtükiväekindral parun Peter Möller-Zakomelski (1755−1823)

• 

  Parun Vladimir Vladimirovitš Möller-Zakomelski (1863−1920)

Mūri mõis

Möller-Zakomelski suguvõsa mõisavaldused

• Harkovi kubermang:
  • Kunje (XIX sajandil)
• Liivimaa kubermangu läti distrikt:
  • Dutka (Dutkenshof) (1789−1807), Mūri (Muremoise) (1793−1798), Skujene (Schloß Schujen) (1793−1799)
• Peterburi kubermang:
  • Aleksandrovskoje Gorka (alates 1893), Padoga (alates 1893)

Kirjandus

• Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 2. Teil. Nichtimmatrikulierter Adel. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 126.
• Долгоруков, Пётр Владимирович. Российская родословная книга. Часть вторая. Санктпетербургь: Печатано вь типографии Эдуарда Веймара, 1855. Lk 283-284 [1].
• Немцы России. Энциклопедия. Tом 2 (K−O). Председатель редакционной коллегии В. Карев. Москва: Издательство Общественная Академия наук российских немцев, 2004. Lk 461-462 [2] [3].
• Федорченко, Валерий Иванович. Дворянские роды, прославившие отечество. Энциклопдия дворянских родов. Москва: "ОЛМА-ПРЕСС", 2004. Lk 281-283.