Mõõtsõnad hiina keeles
Mõõtsõnadel (量词 / 量詞, liàngcí) on mandariini hiina keeles ühendav funktsioon. Need liidavad arvsõna või näitavat asesõna nimisõnaga. Neid on kahte sorti: mõõtsõnad kitsamas mõttes ja loendsõnad. Tavapärane struktuur näeb välja nii: arvsõna / näitav asesõna + mõõtsõna/loendsõna + nimisõna. Mandariini hiina keeles ei ole võimalik neid ära jätta. Kuigi mõõt- ja loendsõnad on kaks erinevat mõistet, ei tehta neil tavaliselt üldgrammatikas vahet, vaid kasutatakse üht üldmõistet[1]: mandariini keeles 量词 / 量詞 (liàngcí), inglise keeles measure word ja eesti keeles mõõtsõna .
Mõõtsõnad[muuda | muuda lähteteksti]
Mõõtsõnad (inglise measure words, massifiers) väljendavad nimisõnade kvantiteeti, andes neile koguse, näiteks 一块蛋糕 / 一塊蛋糕 (yīkuài dàngāo, üks tükk kooki).[1] Mõõtsõna vahetades saab fraasis nimisõna kogust muuta, näiteks 一盘蛋糕 / 一盤蛋糕 (yīpán dàngāo, üks taldrikutäis kooki).[2] Samuti võib peaaegu iga nimisõna kasutada mõõtsõnana, täpselt nagu eesti keeleski.[3]
Loendsõnad[muuda | muuda lähteteksti]
Loendsõnad (inglise classifiers) ühendavad samuti arvsõna või näitavat asesõna nimisõnaga, kuid loendsõnadel pole omaette tähendust. Nimisõnaga kaasaskäiva loendsõna valik sõltub enamasti, kuid mitte alati, nimisõnaga märgitava objekti omadustest.[4]
Materjal[muuda | muuda lähteteksti]
Materjali kategooria jaguneb elusateks ja eluta asjadeks. Elus loomade üldine loendsõna mandariini standardkeeles on 只/隻 (zhǐ), kuid on kasutusel ka 匹 (pǐ) hobuste jaoks ja 口 (kǒu) sigade jaoks. Eluta asjadel ühist loendsõna ei ole, nende loendsõna määratakse muude omaduste järgi.[1]
Kuju[muuda | muuda lähteteksti]
Kuju alamkategooriad on pikkus, lapikus ja ümarus. Pikkadest ühedimensioonilistest asjadest rääkides kasutatakse loendsõna 条/條 (tiáo), 一条鱼 / 一條魚 (yītiáo yú, üks kala), kuid pikkade kolmedimensiooniliste esemete puhul kasutatakse loendsõnu 根 (gēn), 一根针 / 一根針 (yī gēn zhēn, üks nõel) või 支 (zhī), 一支笔 / 一支筆 (yī zhī bǐ, üks pastakas). Lapikust märgib tavaliselt 张/張 (zhāng), näiteks fraasis 一张桌子 / 一張桌子 (yī zhāng zhuōzi, üks laud). Ümarad asjad saavad endaga kaasa 颗/顆 (kē), 一颗西瓜 / 一顆西瓜 (yī kē xīguā, üks arbuus).[1]
Pehmus[muuda | muuda lähteteksti]
Kõvade asjade loendsõna mitmes mandariini keele dialektis on 块/塊 (kuài), 一块铁 / 一塊鐵 (yī kuài tiě, üks rauatükk). Pehmete asjade loendsõna on 团/團 (tuán), 一团棉花 / 一團棉花 (yī tuán miánhuā, üks vatipall).[1]
Suurus[muuda | muuda lähteteksti]
Väikeste asjade puhul kasutatakse loendsõna 粒 (lì) 一粒米 (yī lì mǐ, üks riisitera), väikeste loomade puhul 只/隻 (zhǐ), 一只猫 / 一隻貓 (yī zhǐ māo, üks kass), suurte loomade puhul 头/頭 (tóu), 一头牛 / 一頭牛 (yītóu niú, üks lehm). Massiivsete objektide puhul kasutatakse sõna 座 (zuò), 一座山 (yī zuò shān, üks mägi).[1]
Eristusviisid[muuda | muuda lähteteksti]
Loend- ja mõõtsõnade eristamiseks on kasutusel kolm testi.
1. Omadussõna paigutamine arvsõna ja ühendava sõna vahele.
Omadussõnadega ei saa nimisõna tähendust muuta juhul, kui nende vahel on mõõtsõna. Loendsõna ees olev omadussõna võib omakorda aga nimisõna tähendust muuta.[3]
2. 的 (de) paigutamine ühendava sõna järele.
的 (de) saab enamasti lisada mõõtsõnade järele, näiteks 一盘的蛋糕 / 一盤的蛋糕 (yīpán de dàngāo, üks taldrikutäis kooki), kuid loendsõnade järele 的 (de) ei sobi. Samas pole see aga alati nii, sest leidub palju erandeid, kus olenevalt kontekstist võib 的 (de) panna ka loendsõna järele, näiteks 五百万只的鸭子 / 五百萬隻的鴨子 (wǔbǎi wàn zhī de yāzi, viis miljonit parti). Mida suurem number loendsõna ees on, seda loogilisem on 的 (de) kasutus loensõna järel.[3]
3. Ühendava sõna asendamine 个/個 (gè)-ga.
Tänapäevases mandariini hiina keeles on üldloendsõna 个/個 (gè).[5] Kõiki loendsõnu saab asendada 个/個 (gè)-ga nii, et fraasi tähendus ei muutu, näiteks 一条鱼 / 一條魚 (yītiáo yú, üks kala) on tehniliselt sama, mis 一个鱼 / 一個魚 (yīgè yú, üks kala). Mõõtsõnu niimoodi asendada ei saa, sest siis muutuks nimisõnaga märgitava objekti kogus, näiteks 一块蛋糕 / 一塊蛋糕 (yīkuài dàngāo, üks tükk kooki) pole sama, mis 一个蛋糕 / 一個蛋糕 (yīgè dàngāo, üks kook).[3]
Levinumad loend- ja mõõtsõnad[muuda | muuda lähteteksti]
- 个/ 個 (gè) – üldloendsõna, sobib nii asjade kui ka elusolendite jaoks, 一个人 (yī gè rén, inimene)
- 位 (wèi) – formaalne loendsõna inimeste kohta, 一位老师 (yī wèi lǎoshī, üks õpetaja)
- 只/隻 (zhī) – lindude ja väikeste loomade jaoks, 三只鸟 (sān zhī niǎo, kolm lindu)
- 头/頭 (tóu) – suurte loomade jaoks, 一头牛 (yītóu niú, lehm)
- 条/條 (tiáo) – pikkade ja peenikeste või kitsaste asjade jaoks, 一条鱼 (yītiáo yú, kala) -
- 双/雙 (shuāng) – paaris asjade jaoks, 一双鞋子 (yī shuāng xiézi, paar kingi)
- 张/張 (zhāng) – lamedate asjade jaoks, 一张桌子 (yī zhāng zhuōzi, laud)
- 本 (běn) – raamatute jaoks, 一本书 (yī běn shū, raamat)
- 把 (bǎ) – käepidemega asjade jaoks, 一把刀 (yī bǎ dāo, nuga)
- 件 (jiàn) – riiete, ürituste, asjade jaoks, 一件衣服 (yī jiàn yīfú, riideese)
- 辆/輛 (liàng) – mootorsõidukite jaoks, 五辆车 (wǔ liàng chē, viis autot)
- 家 (jiā) – perekonna või äri jaoks, 一家公司 (yī jiā gōngsī, firma)
- 杯 (bēi) – klaasi- või tassitäis, 一杯水 (yī bēi shuǐ, tass vett)
- 份 (fèn) – dokumentide osade, väljaannete jaoks, 一份报纸 (yī fèn bàozhǐ, ajaleht)
- 块/塊 (kuài) – tüki riide, koogi, seebi jne jaoks; suulises kõnes ka rahaühiku kohta, 一块蛋糕 (yī kuài dàngāo, tükk kooki)
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Tai, James H-Y. 1994. Chinese classifier systems and human categorization. – Matthew Y. Chen, Ovid J. L. Tzeng (toim.), In Honor of William S-Y. Wang: Interdisciplinary Studies on Language and Language Change. Taipei: Pyramid, 479–494.
- ↑ Zhang, Hong 2007. Numeral classifiers in Mandarin Chinese. – Journal of East Asian Linguistics 16, 43–59. https://doi.org/10.1007/s10831-006-9006-9
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 Her, One-Soon; Hsieh, Chen-Tien 2010. On the Semantic Distinction between Classifiers and Measure Words in Chinese. – Language and Linguistics 11, 527–551.
- ↑ Allen, Keith 1977. Classifier. – Language 53, 285–311. https://doi.org/10.1353/lan.1977.0043
- ↑ Wang, Lianqing 2008. Historical and Dialectal Variants of Chinese General Classifiers --- On the Criteria of General Classifiers. – Marjorie K.M. Chan and Hana Kang (toim.), Proceedings of the 20th North American Conference on Chinese Linguistics, 1. kd. Columbus, Ohio: The Ohio State University, 279–283.