Mäe mõis (Äksi)
Mäe mõis (saksa keeles Maehof, ka Mähof, Marienburg, Marienberg ja Marienhof, varem Mäomois) oli rüütlimõis Äksi kihelkonnas Tartumaal.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Varasem ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Mäe mõisa ala kuulus varem Tabivere mõisa koosseisu, millest see eraldati XVIII sajandi 2. poolel.[1] Mõis oli seal olemas juba 1790. aastal (Maemois).[2] 1796. aastal esineb see karjamõisana.[3] Valdajateks olid tollal Karstenid. 20. augustil (vkj) 1798 müüs Eva Juliane Karsten (sündinud Schneidemann) selle 8000 pangarubla eest Tartu kreisi maakohtunikule ja hilisemale salanõunikule Gustav Adolf von Rosenkampffile (1762−1832).[4] 1803. aastal asustati Rosenkampffidele kuulunud Kaarepere mõisast Kärksi külla − see liideti ilmselt sajandivahetusel Mäe mõisaga − ümber mitu taluperet.[5] Rosenkampff, kes alates 1802. aastast elas Peterburis, pantis mõisa 1818. aasta 29. aprillil (vkj) 36 000 hõberubla eest Johann Reinhold von Rosenile. 21. detsembril (vkj) 1821 muudeti pandileping ostumüügilepinguks ja ta sai mõisa oma nimele päriseks, kuid pantis selle omakorda 1825. aasta 17. detsembril (vkj) 32 000 hõberubla eest Tartust pärit Friedrich Wilhelm Löhrile (1800−?).[6] Pandileping tehti kümneks aastaks ja selle tähtaeg oli 1. detsember (vkj) 1835,[7] kuid Löhr loovutas mõisa juba 12. augustil (vkj) 1831. aastal 36 000 pangarubla eest edasi Elistvere mõisnikule kreisisaadik krahv Reinhold Andreas von Stackelbergile (1797−1869). Järgmise kuu 10. päeval muudeti pandileping ostumüügilepinguks. Edaspidi olid Mäe mõisal Elistverega ühised omanikud.[6]
Stackelbergid ja Ungern-Sternbergid 1831−1919
[muuda | muuda lähteteksti]Pärast Reinhold Andreas von Stackelbergi surma pärisid Elistvere, Alatskivi ja Mäe mõisad tema tütred vabaproua Sophie Heloise Euphrosyne Marie von Nolcken (sündinud krahvinna von Stackelberg) (1825−1909) ja vabaproua (aastast 1874 krahvinna) Adele (Ada) Julie Euphosyne Marie von Ungern-Sternberg (sündinud krahvinna von Stackelberg) (1833−1915), kelle ühisomandiks need kinnistati 20. mail (vkj) 1870. Õed olid juba sama aasta 9. veebruaril (vkj) sõlminud omavahel varajagamislepingu, millega valdused päris noorem õde.[8] Viimane jättis testamendiga Mäe mõisa koos Tartus asuva kinnisvaraga oma pojale krahv Klaus Kaspar Alexander von Ungern-Sternbergile (1877−1934), kes sai pärast ema surma valduse omanikuks. Mõis võõrandati temalt 1919. aastal maareformi käigus.[9]
Kärksi karjamõis
[muuda | muuda lähteteksti]XVIII sajandi lõpul oli Kärksi (Kerks) veel Kaarepere mõisa hajaküla.[10] Rosenkampffi ajal sai sellest Mäe mõisa osa. Karjamõis rajati sinna XIX sajandil, 1854. aastal oli see juba olemas.[11]
Mõisaansambel
[muuda | muuda lähteteksti]Peahoone on hävinud ja selle kohale on ehitatud ühekordne puithoone. Kõrvalhooneid on tagasihoidlikus mõisasüdames säilinud üksikuid. Alles on 1858. aastast − see daatum oli tuulelipul − pärinev maakivist poolkelpkatusega ait. Ruudukujulise sisehooviga laut on täielikult hävinud. Park puudub, on vaid üksikud puud kunagise häärberi ümbruses.[12]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Mäe mõis (Äksi) Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris (vaadatud 25.01.2016).
- ↑ EAA, f. 1266, n. 2, s. 3, L 134.
- ↑ Mellini kaart.
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil. Der ehstnische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1877, lk 69-70.
- ↑ EAA, f. 1865, n. 2, s. 163/7, L 4p. Mäe mõis 1811. aasta hingerevisjonis.
- ↑ 6,0 6,1 Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil. Der ehstnische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1877, lk 70.
- ↑ LGZ. Nr 108. 18. september 1870, lk 576.
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil. Der ehstnische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1877, lk 59-60.
- ↑ Kinnistute register. Nr 98. Mäe.
- ↑ EAA, n. 1691, n. 1, s. 285, L 1. Geometrische Charte von denen Kerselschen Streu Dörffern Kerkse im Ecksschen und Ierweperre im Bartolomaeschen Kirchspiel.
- ↑ EAA, n. 1691, n. 1, s. 288, L 1. Feld Charte von der Hoflage Kerks.
- ↑ ERA, f. T-76, n. 1, s. 10436, L 96.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Baltisches historisches Ortslexikon. Teil I. Estland (einschließlich Nordlivland). − Quellen und Studien zur baltischen Geschichte. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1985. Lk 329.
- Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Zweiter Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1837. Lk 111 [1].
- Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil. Der ehstnische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1877. Lk 69-70 [2].
- Tartumaa: maadeteadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus. Peatoim. J. Rumma, toim. J. G. Granö, J. V. Veski. − Eesti I. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925. Lk 533 [3].
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Kinnistute register. Nr 98. Mäe
- Mäe mõisasüdame asendiplaan 1814. aasta kaardil
- Mäe mõisasüdame asendiplaan 1874. aasta kaardil
- Mäe mõis Kultuurimälestiste registris
- Mäe mõis (Äksi) Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris