Luka Knjazev

Allikas: Vikipeedia

Luka Serapionovitš Knjazev (venepäraselt Лука Серапионович Князев; sünniaeg ja -koht on teadmata – 23. aprill 1918 Novotšerkassk) oli Venemaa ehitusinsener ja valgekaardi ohvitser.

Ta lõpetas 1909. aastal Peterburi tsiviilinseneride instituudi ehitusinsenerina.

Tomski linnaarhitekt Tevje Fischel loobus aprillis 1911 ootamatult oma ametikohast. Vabale ametikohale kandideeris teiste hulgas ka noor ja kogemusteta Luka Knjazev, kes osutuski valituks. Tema peamine töö Tomskis oligi eelmise linnaarhitekti kavandatud tööde lõpetamine, kuni ta ise sai parema pakkumise ja tuli Tallinna Vene–Balti laevatehase ehitustöödele.

Ta läks 1917. aastal tehase Tallinnast evakueerimisel kaasa ning osales tehase uuesti ülesehitamisel Taganrogis.

Ta liitus Vene kodusõjas Doni kasakaarmeega ning teenis Krivjanskaja jalapolgu kuulipildujate komandos. Ta hukkus 23. aprillil 1918 Novotšerkasski vallutamisel.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Tema projekteeritud ehitisi on põhiliselt Tallinnas, kuid üksikuid ehitisi on ka mujal Venemaal, peamiselt Tomskis ja Taganrogis. Teda võib pidada Vene–Balti laevatehase hoonete projekteerijatest ühe kõige järjekindlama uusklassitsismi viljelejana.[1]

Tomskis[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1911–1912 linna pandimaja. Praegu Tomski oblasti riikliku arhiivi hoone, Karl Marxi tänav 26 (улица Карла Маркса, дом № 26). Hoone on 1995. aastast Venemaa kultuurimälestis[2]

Tallinnas[muuda | muuda lähteteksti]

Pikad majad 2.liini ja Sepa tänava nurgal. 1. oktoober 2005
  • 1912–1917 Vene–Balti laevatehase hooneid, sealhulgas:
    • 1915 tehaseasunduse kino[3], (hilisem kino "Edasi"). Lammutati 1960. aastate lõpul[4]
    • 1915 tehaseasunduse "pikk maja", mida erinevate projektivariantide järgi ehitati kokku 38 hoonet. Praegu on neist säilinud neli maja: Sepa 1, 3 ja 5 ning 1. liin 3

Taganrogis[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1917–1918 evakueeritud Vene–Balti laevatehase hooneid uues asukohas

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Oliver Orro. "Suure sõja laps. Tehase loomisest kuni 1917. aastani". // Oliver Orro, Robert Treufeldt, Maris Mändel. "Kopli sonaat. Vene–Balti laevatehas". Eesti Arhitektuurimuuseum. Tallinn 2017. Lk 26
  2. Tomskimaa kodulooportaal. Vene keeles
  3. Eesti Rahvusarhiiv. EAA 33.3.3318, leht 4
  4. "Kino "Edasi" Kopli tänaval", 1969. Ivar Vilde kogu. Eesti Ajaloomuuseum AM N 38980. Eesti muuseumide veebivärav

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]