Lootsi tänav (Kuressaare)

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Lootsi tänav on Kuressaare linna Tori linnaosas asuv tänav.

Tänav algab Abaja ja Suur-Sadama tänava ristmikult. Tänav ületab Tori jõe (Põduste jõe vasakpoolse haru) silla ja lõpeb Põduste jõe sillal, jätkudes pärast seda juba Tuulte Roosi linnaossa viiva Ranna tänavana.

Tänava tekkelugu[muuda | muuda lähteteksti]

Endise Tori kõrtsi eest, Suur-Sadama ja Abaja tänava ristmikult algav Lootsi tänav (Pilot Gasse) ja Tori sild rajati koos Saaremaa Rüütelkonna haigemaja ehitamisega Tori laiule 19. sajandi algul. Lootsi tänav rajas otseühenduse maapinna tõusu eest loodesse liikunud kaubasadamaga ja elavdas Loode tammiku kultuurielu. Silla juures seisis nn Kopikamaja (sillamaksu kogumise majake). Kuna varem pääses linnast Sõrve ainult ringiga Suuresillalt, loos Lootsi tänava läbimurre olulise liiklusõlme Sõrve poolsaare ja Kuressaare vahel, etendades seda ainulaadset rolli tänapäevalgi. Kuressaarele kingitud 1930-ndatest pärineval linnakaardil kannab tänav Lootsmanni nime.

Lootsi tänava seotus piirkonna ajalooga[muuda | muuda lähteteksti]

Endise Tori kõrtsi (praegu elamu aadressil Suur-Sadama 57) ja kalaranna ümber tekkis küla, kus elasid lootsid, kalurid, meremehed, sadamatöölised, kümnikud, laevaehitajad, kaptenid jt. Piirkonnas on veelgi mere ja merendusega seonduvaid tänavanimesid: Mere, Suur-Sadama, Ranna, Abaja, Suur-Sadama põik, Kaluri tee jne. Ristmikust suunaga Sadamaaida poole on koha leidnud ka STÜ Ranna kauplus (Abaja 12). Maapinna pideva tõusu tõttu oli Tori abajas asunud kaubasadam 19. sajandi lõpuks sunnitud kolima lõuna poole Loodesse, 1894 aga Roomassaarde. 1913. aastal elas majas nr 2 loots Eduard Melkert. Tänapäeva mõistes küllalt kitsaks jäänud majadega palistatud tänava liikluskoormust püütakse hajutada planeeritava Aia tänava pikendusega.

Hooneid Lootsi tänaval[muuda | muuda lähteteksti]

Endine Tori kõrts jääb küll fassaadiga Lootsi tänavale, kuid aadress on tal Suure-Sadama tänava järgi. Praegu kasutusel elamuna.

  • Lootsi 14 – 18. sajandist pärinevas elamus on säilinud roovialune köök, väikesed kuue ruudu ja luukidega aknad ning erakordselt lai laudvooderdis. 1885. aastal elas seal Lydia Koidula.
  • Lootsi 21 – endine maakonnahaigla (kuni 1940).

Fotosid[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]