Londoni vasar

Allikas: Vikipeedia

Londoni vasar ehk Londoni artefakt on rauast ja puust vasar, mis leiti 1936. aastal USA-st Texase osariigist Londoni asula lähedalt.[1] Mõnede kreatsionistide arvates on see kohatu artefakt, kuigi pole alust arvata, nagu see ei pärineks 19. sajandist[2].

Leidmine[muuda | muuda lähteteksti]

Juunis 1936 leidsid Max Hann ja tema abikaasa Texases Londoni lähedal Red Creeki ääres matkates puutüki, mis ulatus välja ümbritsevatest kivimimoodustistest eraldi olevast liivakivitükist[2]. Aastal 1946 või 1947 lõhkus nende poeg kivi ning leidis vasara, mis oli osaliselt kivi sees. Aastal 1983 müüs perekond Hann kivi kreatsionist Carl E. Baugh'le[3]

Kreatsionistide väide[muuda | muuda lähteteksti]

Carl E. Baugh ja teised kreatsionistid on väitnud, et kivi ning järelikult selle sees olnud vasara vanus on 500 kuni 300 miljonit aastat (Kambrium kuni Karbon), kuigi Red Creeki kaljud pärinevad Vara-Kriidist (115–115 miljonit aastat tagasi)[2]. Peale selle ütleb ümbritsevate kaljude vanus vasara vanuse kohta vähe, sest on teada juhtumeid, kus setted on eseme ümber kõvastunud mõnekümne aastaga[2].

Aastatel 1997–1999 uuriti vaatamata Baugh' pikaaegsele vastuseisule lõpuks vasara puitvart radiosüsiniku meetodil ning saadi tulemuseks 0 kuni 700 aastat tagasi. Rohkem teavet nende uuringute kohta pole avaldatud.[2].

Tõenduseks, et tegu pole võltsinguga, viitavad kreatsionistid Ohios Columbuses Batelle'i Laboratooriumides tehtud uuringutele, mille järgi vasara metallist pea sisaldab 96,6% rauda, 2,6% kloori ja 0,74% väävlit. Baugh on kinnitanud, et säärast sulamit pole tänapäeva tehnoloogia abil võimalik valmistada, kuid pole seda tõendanud.[3]

Baugh' väitel tingib just selline koostis selle, et metall ei ole roostetanud. Ka spetsiaalselt uurimiseks tehtud väikesest kriimustusest ei olevat tekkinud roostet. Ent kreatsionistide saidil oleval fotol on näha roostet kõikjal vasara peal.[4]

Laboratooriumis Texas Utilities 1992. aastal tehtud röntgenuuring näitas, et vasara peas puuduvad mullid ja selle tiheduse on ühtlane. Kuigi tänapäeva kõrgahjudes sulatatud raua puhul on see tavaline, pani Baugh ka selle veeuputuseelse arenenud tehnoloogia arvele.

Vasara hiljutine päritolu[muuda | muuda lähteteksti]

Kõik olemasolevad tõendid viitavad vasara hiljutisele päritolule: vasara kuju on tuttav, metall ei ole kivisse difundeerunud, vasara vars ei ole kivistunud[2]. Vasar on kujult väga sarnane USA-s 19. ja 20. sajandil levinud vasaratega.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Keith Fitzpatrick-Matthews. The London Artifact (Texas), badarchaeology.com, 9. mai 2007.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 Silvano Fuso. Pinocchio e la scienza. Come difendersi da false credenze e bufale scientifiche, Edizioni Dedalo 2006, ISBN 8822062949
  3. 3,0 3,1 Glen J. Kuban. The London Hammer: An Alleged Out-of-Place Artifact paleo.cc.
  4. The London Artifact: An Iron Hammer In Stone, foto G3

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]