Mull

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib gaasi piirkonnast; saare kohta vaata artiklit Mulli saar; metsahuumuse liigi kohta vaata artiklit Mull (mullateadus)

John Everett Millais' maal "Mullid" (1886).

Mull on gaasi piirkond, mis on igalt poolt ümbritsetud vedeliku või tahkisega ja on tavaliselt selle pindpinevuse rõhu all.

Igapäevaelust on tuntud mullid, mis moodustuvad vedeliku keemaminekul, kui algselt vedelikus lahustunud gaas eraldub vedelikust ja kerkib mullina pinnale. Mänguasjadena on levinud seebimullid, mille puhumiseks kasutatakse spetsiaalseid seebimullipuhujaid. Sageli puhutakse mulle närimiskummi närimise käigus. Niisugused olmes sagedased mullid on olemuselt ajutised ja lõhkevad peatselt, mistõttu metafoorselt kutsutakse mullideks sisutühje väiteid ja sõnavõtte. Samas nimetatakse näiteks tööstuses mullideks ka metallivalu käigus tahkesse materjali jäänud gaasikogumeid, mis on vee-, seebi- ja nätsumullidega võrreldes märksa püsivamad.

Süsihappegaasi mullid on olulised karastusjookide ja kääritatud jookide nagu kalja, õlle ja vahuveini tootmises. Tehnikas kasutatakse mulle näiteks vesiloodiga nivelliirides, kus mulli asendi abil mõõteriistal saab määrata, kuivõrd erineb aluspinna asend horisontaalist.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]