Lo-fi muusika

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Lo-fi (algselt kirjutati low-fi, terminist "low fidelity") on muusika esteetika, milles heli kvaliteet on kehvem kui tänapäevased muusikastandardid eeldavad. Need standardid on arenenud aastate jooksul, mis tähendab, et vanemad palad ei kutsutud "lo-fi-ks", vaid said alles hiljem sellise nimetuse. Lo-fi-d hakati alles 1990-ndatel tunnustama kui omaette žanrina, mida alternatiivselt kutsuti ka DIY (ingl. k . "do it yourself", est. k. "Ise tehtud") music.

Väike kodustuudio 1980-ndate ja 1990-ndate tehnikaga

Definitsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

Lo-fi definitsioon arenes 1970-ndate ja 2000-ndate aastate vahel (algselt kirjutatud "low-fi" enne 1990-ndaid). Enne 1990-ndaid ei olnud kriitikute seas peaaegu mingit tunnustust lo-fi ebaperfektsuste vastu, kuid see muutus pärast romantiseerimist kodus-salvestatud ja "do it yourself" (DIY) muusikas.

Lo-fi muusika on esteetiline muusika žanr, mis kasutab halvema kvaliteediga heli, et matkida vanaaegset muusikat. Muusikas on kuulda helidefekte, kuna varem salvestasid lo-fi artistid rahaliste piirangute tõttu vanade või kehvemate salvestusseadmetega. See annab muusikale iseloomuliku autentsuse, mis sarnaneb halvema kvaliteediga demodele, illegaalselt müüdud / alla laaditud või välitingimustes salvestatud muusikaga. Tänapäeval üritatakse meelega saavutada vanaaegset õhkkonda ning selle tulemuseks on iseloomulik melanhoolne kõla.

Omadused/tunnusjooned[muuda | muuda lähteteksti]

Lo-fi muusika põhimõte on kõlada vanamoodsalt ning tihti ka kurvameelselt. See võib tekitada kuulajates melanhoolseid tundeid ning sealt tulevad ka kurvemad pealkirjad nagu näiteks: "Lonely", "I miss you", "I’m sorry" (est. k. "Üksik", "Ma igatsen sind", "Vabandust").

Lo-fi kombineerib jazz-i, house-i ja hip-hop muusika kõik ühte ning loob rahuliku ja kergelt nauditava õhkkonna, mida kuulata õppides, puhates või uinudes.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Lo-fi sündis 20.sajandi teises pooles kui amatöörmuusikud hakkasid muusikategemist katsetama. Varem polnud kvaliteetne tehnika kõigile kättesaadav, seega kõlasid paljud laulud väga rabedalt ning mitte väga puhtalt võrreldes tänapäevaga helikvaliteediga. Artistid salvestasid muusikat stuudio asemel enda kodus. Näiteks Johnny Ace-i laulu "My Song" (est k "Minu laul") nimetas kaasautor David Mattis "15 minuti tööks". See on kirjutatud ja salvestatud raadiojaamas ning seda kuulates on kerge aru saada, et tööga oli kiirustatud ja seetõttu on ka salvestuse kvaliteet halb. Sellest hoolimata jõudis "My Song" 1952. aastal Billboard-i R&B tabeli tippu.

Aja möödudes paranes tehnika ja selle kättesaadavus, kuid just lo-fi muusikas "home-made" ehk kodus tehtud stiil jäi alles. Kunstlikult üritatakse saavutada töötlemata ja justkui kohapeal improviseeritud muusika kõla. Lo-fi tekitab inimestes nostalgia tundeid, mis tuleneb muusika halvast kvaliteedist ning sellepärast see inimestele meeldibki. Aina rohkem populaarsust on lo-fi kogunud 21.sajandil, kus muusika on "high-tech" ehk kõrge kvaliteediga, kuid lo-fi omapära toob tagasi vanamoelise ehk "vintage-i" meeleolu.

Lo-fi hip hop arenes enamjaolt muusika stiilist Boom bap, mille algatajaks ja suureks tegijaks oli artist KRS-One. Termin Boom bap tuleneb trummi helidest, löök ehk kick, "boom", ja snare, "bap".

Tänapäev[muuda | muuda lähteteksti]

Ühed tuntumad lo-fi hip-hop artiste tänapäeval on Substantial, Nujabes, Jinsang, Vanilla, J a r j a r, Beatmachineron. Paljud lo-fi hip-hop muusika produtseerijad on pärit Japaanist, aga lo-fi hip-hop räpparid on pärit "underground" hip-hop-i tegevusest USA-st. Mõned Eesti lo-fi artistid on näiteks Jäck, Finetooth, Jaakko Eino Kalevi, Madis Nestor, Luvwn, Maria Minerva ja Dima Disk.

Lo-fi on kuulsust kogunud maailma kõige suurema muusika otseülekande (ingl. k. livestream) platvormis YouTube-is. Õigemini on YouTube-i Live-funktsioon kui ka videoalgoritmid võimaldanud selle esiletulekut. Lisaks on see hoogsalt võtnud üle ka Spotify playlist-e.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Allikad[muuda | muuda lähteteksti]