Ljudmilla Priimägi

Allikas: Vikipeedia

Ljudmilla Priimägi (aastani 1958 Haenko; sündinud 9. juulil 1937 Tšapajevskis Saraatovi oblastis Venemaal) on Eesti arstiteadlane ja viroloog.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ljudmilla Priimägi on keemikute tütar.[1]

Lõpetas 1954 Leningradi 89. Keskkooli, 1959 Leningradi Keemia-Farmakoloogia Instituudi mikrobioloogia osakonna, 1965 aspirantuuri Moskvas Meditsiiniakadeemia Ivanovski nimelises Viroloogia Instituudis, bioloogiakandidaat (1965, samas), väitekiri "Получение тканевых интерферонов и определение спектра действия их на вирусы", bioloogiadoktor (1972, samas), väitekiri "Изучение феномена индукции интерферона стимуляторами различного происхождения".[1]

Oli 1959–1967 Tallinna Epidemioloogia, Mikrobioloogia ja Hügieeni Teadusliku Uurimise Instituudi noorem- ja vanemteadur, 1967–1977 labori juhataja, 1977–1997 (aastast 1988 Profülaktilise Meditsiini Instituut) instituudi direktor, aastast 1997 EKMI (aastast 2003 Tervise Arengu Instituut) viroloogia osakonna juhataja.[1]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Uurimisvaldkonnad: respiratoorsed viirusnakkused, immuun- ja interferoonsüsteem lastel; haigused enteroviirustest; tsütokiinid B- ja C-hepatiidi korral, HIV-nakkus Eestis ja labori diagnostika (üks AIDSI-i profülaktika riikliku programmi autoreid, WHO programmi Eesti koordinaator). Korraldanud 38 mitmesugust teadusüritust, 14 kogumiku tegevtoimetaja, 18 teadusprojekti juhataja; Euroopa Kliinilise Viroloogia Seltsi liige (1992), nõukogu liige (1997), Interferooni ja Tsütokiinide Uurimise Rahvusvahelise Seltsi liige (1993), Eesti Assotsiatsiooni "Anti-AIDS" asutajaid (1990), juhatuse esimees (aastast 1997). Üle 200 teadustrükise, 1 monograafia.[1]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Защита детей от гриппа и других острых респираторных заболеваний (kaasautorid A. Štšadrin, R. Vassiljeva). Tallinn, 1987
  • HIV infection in Estonia. // Clin. Diagn. Virol. 1 (1993) 1
  • Cостояние системы интерферона у пациентов на гемодиализe, инфицированных вирусами гепатита В и С (kaasautor). // Вопр. вирусол. (1999) 4
  • Иммунорегуляторные Тh1- и Th2-цитокины при хронических инфекциях вызванных вирусами гепатитов В и С (kaasautor). // Вопр. вирусол. (2003) 4
  • Hepatitis B virus genotype D strains from Estonia share sequence similarity with strains from Siberia and may specify ayw4 (kaasautor) // J. Med. Virol. 74 (2004) 2
  • Current trends in the epidemiology of viral hepatitis B and C in Estonia (kaasautor). // EpiNorth, 6 (2005) 3
  • Emerging viral hepatitis B and C in Estonia. Emerging Biological Threat. // NATO Science Series. Life and Behavioural Sciences. Series I, 370 (2005). B. EE, 14, 379
  • NET 1973, 6, 537
  • EA 1997, 4, 380.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.