Liège'i vabariik
 | See artikkel vajab toimetamist. (November 2014) |
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
|
République liégeoise 1789–1791 | |
 Lipp
| |
.jpg) Vabariigi territooriumite (punane) kaart Austria Madalmaade vahel (hall) | |
| Valitsusvorm | vabariik |
|---|---|
| Pealinn | Liège |
Liège'i vabariik (prantsuse République liégeoise) oli lühiealine riik Liège'i linna ümber tänapäeva Belgias. Vabariik loodi augustis 1789 pärast Liège'i revolutsiooni, mis viis varasema territooriumit kontrollinud kirikuriigi, Liège'i piiskopkonna hävitamiseni. See eksisteeris koos isegi palju lühiealisema revolutsioonilise riigiga, Belgia Ühendriikidega, mis loodi põhjas 1789. aasta Brabanti revolutsiooniga. Aastaks 1791 võideti vabariigi vägesid Preisimaa ja Austria vägede poolt ning vürstlik piiskop taastati.
Revolutsioon
[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Liège'i revolutsioon
18. augustil 1789 saabusid Jean-Nicolas Bassenge ja teised demokraadid Liège'i raekotta. Nad nõudsid ametis olevate raehärrade vallandamist kahe populaarse bürgermeistri Jacques-Joseph Fabry ja Jean-Remy de Chestret' kasuks. Sainte-Walburge kindlus langes mässajate kätte. Vürstlik piiskop César-Constantin-François de Hoensbroeck toodi tagasi tema suveresidentsist Seraingis, et ta ratifitseeriks uute ametnike nimetamise ja kaotaks ebapopulaarse Règlement de 1684. Mõned päevad hiljem põgenes vürstlik piiskop Trieri tänapäeva Saksamaal. Saksa-Rooma riik mõistis Liège'i revolutsiooni hukka ja nõudis Ancien Régime taastamist vürstlikus piiskopkonnas.
Radikaalsed meeleolud Liège'is viisid vabariigi väljakuulutamiseni, kaks aastat enne Prantsusmaad.
Vabariik
[muuda | muuda lähteteksti]Üks esimesi akte vabariigis oli "Franchimont'i inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni" väljakuulutamine 16. septembril 1789. Dokument oli tugevasti mõjutatud augustis 1789 väljakuulutatud Prantsuse Inimese ja Kodaniku Õiguste Deklaratsioonist, kuid sisaldas mitmeid olulisi erinevusi:
- Artikkel 3: Suveräniteet elab inimestes [ja mitte rahvuses]
- Artikkel 10: Igal kodanikul on mõtte- ja arvamusvabadus [ilma piiranguteta]
- Artikkel 17 Prantsuse deklaratsioonis vara kohta jäeti ära, kuna Liège'i vara puudutavad õigused kehtisid aastast 1196.