Belgia Ühendriigid

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Verenigde Belgische Staten
États-Belgiques-Unis
Belgia Ühendriigid
1790–1790
Flag of the Brabantine Revolution.svg Coat of arms of United Belgian States.svg
Lipp Vapp
United States of Belgium (1790).svg
Valitsusvorm konföderatiivne vabariik
Pealinn Brüssel

Belgia Ühendriigid või Ühendatud Belgia Riigid (hollandi Verenigde Nederlandse Staten või Verenigde Belgische Staten, prantsuse États-Belgiques-Unis, saksa Vereinigte Staaten von Belgien, ladina Foederati belgii) oli Lõuna-Madalmaade konföderatsioon, mis eksisteeris jaanuarist detsembrini 1790 lühiajalise mässu ajal Habsburgist keisri Joseph II vastu.

Taust[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Belgia ajalugu

Mõjutatuna Valgustusajastust otsustas keiser Joseph II, kes sai Habsburgide maade ainuvalitsejaks pärast Maria Theresia surma aastal 1780, viia Austria Madalmaades läbi rea ulatuslikke reforme eesmärgiga radikaalselt uuendada ja tsentraliseerida poliitilist, õiguslikku ja haldussüsteemi.

Iseloomulikult kehtestas heasoovlik, kuid autokraatlik keiser järsku oma reformid, isegi mitte näidates arutelu rahvaga, sealhulgas mõjuka linnaintelligentsiga ja teiste valitsevate klasside elementidega, kes olid sellistele uuendustele äärmiselt vastuvõtlikud. Tema 1781. aasta Sallivusedikt kehtestas usuvabaduse. Veel kehtestati 1784. aasta edikt, mis võttis katoliku vaimulikelt ära rahvastikuregistri pidamise ja lubas ilmalikke abielusid. Tegevusetute Institutsioonide Ediktiga saadeti laiali kasutuks peetud mõtisklevad usuordud ning kaotati piiskopkondade seminarid ja asendati seminaridega Leuvenis ja Luxembourg'is. Feodaal- ja kaubanduskorporatsioonide määrusi ja jurisdiktsioone muudeti või need kaotati ning kõigi rahvakihtide hämmastuseks saadeti iidsed Flandria, Brabanti, Hainaut', Namuri, Luksemburgi provintsid laiali ja asendati 9 ringkonnaga, mis jagati 64 osaks. Senjööria jurisdiktsioonid ja õigused, sealhulgas tööorjus, kaotati. Nagu ka Ungaris, püüdis Joseph II tõhususe huvides halduskeelena sisse viia saksa keelt.

Poliitika[muuda | muuda lähteteksti]

Ühendriigid olid 8 provintsi suveräänne ja iseseisev konföderatiivne vabariik, igal osal oma valitsus, ja seda valitses otse Suveräänne kongress (prantsuse Congrès souverain; hollandi Soevereine Congres), konföderatiivne valitsus. Suveräänne kongress istus Brüsselis ja koosnes kõigi 8 provintsi esindajatest. Vabariigi provintsid olid jaotatud erinevateks väiksemateks territooriumiteks, igal neist oma piirkondlik identiteet:

  1. Brabanti hertsogkond
  2. Gelderni hertsogkond
  3. Limburgi hertsogkond
  4. Luksemburgi hertsogkond
  5. Flandria krahvkond
  6. Hainaut' krahvkond
  7. Namuri krahvkond
  8. Mecheleni isandkond

Brabanti revolutsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Brabanti revolutsioon
Turnhout' lahing, 27. oktoober 1789
Genti lahing, 13. november 1789
Falmagne'i lahing, 22. september 1790
Brüsseli alistumine, 2. detsember 1790

Aastal 1789 puhkes kiriku õhutatud rahvaülestõus vastuseks keisri tsentraliseerimis- ja vaimulikkonnavastasele poliitikale. Tekkis kaks fraktsiooni: Statisten, kes olid reformide vastased, ja Vonckisten Jan Frans Voncki järgi, kes esialgu toetasid reforme, kuid ühinesid siis opositsiooniga, kohmaka viisi tõttu, millega reforme läbi viidi.

Ülestõus algas Brabantis, mis jaanuaris 1789 kuulutas, et ei tunnista enam keisri võimu. Statisten fraktsiooni juht Hendrik Van der Noot ületas Hollandi Vabariigi piiri ja kogus väikese armee Bredas Staats-Brabantis, Brabanti põhjapoolses (Hollandi Vabariik) osas.

Oktoobris tungis ta Brabanti ja vallutas Turnhout', võites 27. oktoobril austerlasi Turnhout' lahingus. Gent võeti 13. novembril ning 17. novembril põgenesid kubernerid Albert Kasimir ja Maria Christina Brüsselisse. Keisrivägede riismed taganesid Luxembourg'i ja Antwerpeni kindlustesse.

Van der Noot kuulutas nüüd Brabanti sõltumatuks ja kõik muud Austria Madalmaade provintsid (peale Luksemburgi) järgnesid varsti eeskujule. 11. jaanuaril 1790 sõlmisid nad pakti, luues konföderatsiooni Verenigde Nederlandse Staten / États-Belgiques-Unis (Belgia Ühendriigid) nime all ja valitsusaparaadi, mis tuntud kui Suveräänne kongress.

Sõltumatult puhkes aastal 1789 revolutsioon Liège'is. Revolutsionäärid rajasid vabariigi, mis ühines Belgia Ühendriikidega liitlasena.

Mõistes uue riigi haprust püüdis Van der Noot vähese eduga läheneda välisriikidele toetuse saamiseks ja pani ette ühinemise Hollandi Vabariigiga. Statisten ja Vonckisten fraktsioonid olid ka pidevas konfliktis, kodusõja äärel.

Mässu mahasurumine[muuda | muuda lähteteksti]

Vahepeal oli Joseph II surnud ja tema vend Leopold II keisriks saanud. Leopold II läks kiiresti Austria Madalmaid tagasi vallutama. 24. oktoobril 1790 võtsid keisriväed tagasi Namuri linna, sundides Namuri provintsi keisri võimu tunnistama. Kaks päeva hiljem sai Lääne-Flandria provints sama saatuse osaliseks ja detsembriks oli kogu territoorium tagasi keisri kätes.

Austerlaste ülemvõim jäi siiski lühiealiseks, kui aastal 1794 Prantsuse revolutsioonisõdade ajal vallutati piirkond Prantsuse vägede poolt ja aastal 1795 annekteeriti Prantsusmaasse (1. oktoober 1795).

Pärand[muuda | muuda lähteteksti]

Kuigi lühiealised, olid Belgia Ühendriigid pikaajalise mõjuga. See andis Lõuna-Madalmaadele esimese iseseisvuse maitse ja sütitas uue poliitilise idee: Belgia riik. Aastal 1830 Belgia revolutsiooni ajal mässasid Lõuna-Madalmaade asukad edukalt Hollandi vastu, asutades uue Belgia riigi.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]