Litši

Allikas: Vikipeedia
Litšid
Viljad koos seemnega

Litši on hiina litšipuu (Litchi chinensis) vili.

Hiina litšipuu on Lõuna-Hiinas kasvav kõrge igihaljas puu.

Litšipuu vili on 2–5 cm läbimõõduga, kaetud õhukese roosaka või punaka koorega, mis on väljast kare ja seest sile. Viljaliha on läbipaistev, mahlane, väga aromaatne ja magus. Vilja sees on sile kergelt eemaldatav pruun mittesöödav seeme.

Litšisid süüakse toorelt, konservituna, kuivatatult või suhkrustatult. Hiina köögis kasutatakse neid sageli koos liha- või kalatoitudega.

Litši söödavad osad sisaldavad 100 g kohta 72 mg C-vitamiini. Keskmiselt 9 vilja katavad täiskasvanud inimese C-vitamiinivajaduse. 100 g litši söödavaid osi (selleks on vaja 8 keskmist vilja) sisaldab 276 kJ energiat, 16,5 g süsivesikuid, 1,3 g kiudaineid, 0,8 g valke, 0,4 g rasva, 31 mg fosforit, 10 mg magneesiumi ja 5 mg kaltsiumi. Viimast kolme sisaldavad litšid suhteliselt vähe, 100 g kohta alla 5% soovitatavast päevasest kogusest, nii et muid toite tuleb kindlasti lisaks süüa. Söödavad osad moodustavad vilja massist keskmiselt 60%.

Nagu enamik taimetoite, sisaldavad litšidki vähe küllastunud rasvu ja naatriumi ning kolesterooli ei sisalda üldse. Litšid sisaldavad mõõdukas koguses polüfenoole, rohkem kui teised puuviljad.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]