Limburgi hertsogkond (1839–1867)

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Hertogdom Limburg (nl)
Limburgi hertsogkond
1839–1867
Flag of the duchy of Limburg (19th century).png Limburg-nl-wapen.svg
Lipp Vapp
Vereinigteskoenigreich.png
Valitsusvorm provints (konstitutsiooniline monarhia)
Osa Hollandi kuningriigist ja Saksa Liidust

Limburgi hertsogkond loodi ja moodustati Limburgi provintsi idaosast Londoni lepinguga aastal 1839. Aastani 1866 oli see ka Saksa Liidu liige, seda esindas Hollandi kuningas. Limburgi hertsogkonda ei tohi segi ajada varasema Limburgi hertsogkonnaga, mis lakkas olemast aastal 1794.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Rajamine[muuda | muuda lähteteksti]

Viini kongressil aastal 1815 loodud Saksa Liit oli 39 Saksa riigi lõtv liit liikmesriikide majanduste koordineerimiseks. Selle põhisaavutus oli tolliliidu loomine, mida arendati aastatel 1818 ja 1834 ja mis sätestas oma liikmesriikidele ühisturu. Kuigi olemata Saksa Liidu osa selle asutamisel, sai Limburg sellega ühineda aastal 1839 Belgia revolutsiooni järel. Aastal 1830 ühendasid mitmed prantsuskeelsed, katoliiklikud ja liberaalsed grupid jõu ja kuulutasid välja Belgia sõltumatuse, mille territoorium enne seda moodustas osa Madalmaadest.

Rahulepinguga 9 aastat hiljem, aastal 1839 loovutas Hollandi kuningas Luksemburgi suurhertsogkonna lääneosa äsjaloodud Belgia riigile. Luksemburg oli olnud Saksa Liidu liikmesriik viimase loomisest ja kaotas oma lääneosa annekteerimisega ligikaudu 150 000 asukat. Preisimaa juhitud Saksa Liit nõudis, et tolliliidu ühisturgu tuleb Hollandi poolt kompenseerida mujal. Kompenseerimiseks asutas Holland Limburgi hertsogkonna (mis koosnes endisest Limburgi provintsist ilma kahe suure linna, Maastrichti ja Venlota, et mitte ületada arvu 150 000).

Lõpetamine ja järelkajad[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Londoni leping (1867).

Seitsme nädala sõda Austria ja Preisimaa vahel aastal 1866 viis Saksa Liidu kokkuvarisemiseni. Et selgitada Luksemburgi suurhertsogkonna ja Limburgi hertsogkonna seisundit, mis olid Hollandi kuninga valdused, kuid mis olid ka liidu liikmesriigid, kinnitas Teine Londoni leping aastal 1867, et Limburg oli "Hollandi kuningriigi lahutamatu osa", samas Luksemburg oli ja pidi jääma sõltumatuks riigiks personaalunioonis Hollandi kuningriigiga aastast 1839. Seejärel lahkus Limburg Saksa tolliliidust.

Nimetust "Limburgi hertsogkond" kasutati veel mõnes ametlikus toimingus veebruarini 1907.