Lihula kivikalme

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Lihula kivikalme on Muinas-Eesti 5.–7. sajandi pKr kivikalme Pärnu maakonnas, Lääneranna vallas, Lihulas.

Asukoht[muuda | muuda lähteteksti]

1973. aastal avastatud kivikalme asub Lihula linna edelaosas, maa-alal, mis on kirdest piiratud Põllu tänavaga, läänest-edelast Vana-Pärnu maanteega ja kagust Kalmu tänavaga.

Muistise kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Parivere mäe (ka nn KEK-i mägi) kirdenõlval asetsev kivikalme on peaaegu ringikujuline, kaetud murukamaraga ja laotud peamiselt raud- ja paekividest. Selle läbimõõt on 16 meetrit ning keskmine kõrgus 1,63 meetrit.

Arheoloogilised uuringud[muuda | muuda lähteteksti]

Kivikalme kaevati arheoloogiliselt täies ulatuses läbi Mati Mandeli juhatusel 1974. aastal. Kaevamiste ajal leiti murukamarate ja kivide alt mitmeid 5.–6. sajandi pKr hauapanuseid: savinõude killud, odaots, mõõga teravik, nuga, suitsed, pronksspiraalid, sõrmus ja ehtenõel.

Inimsäilmed[muuda | muuda lähteteksti]

Arheoloogiliste leidude ajal selgus, et Lihula kivikalmesse oli kuni kahe sajandi jooksul maetud 21 inimest ühest perekonnast. Antropoloogia kaudu suudeti tuvastada vaid üheksa maetut: kaks imikut, üks 7–14aastane, üks vanuses 15–25 aastat, kaks vanuses 25–35 aastat ja kolm vanuses 35–55 aastat. [1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Mati Mandel. Arheoloogia Läänemaa radadel. Tallinn 2011, lk 85-88

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]