Lihtöeldis

Allikas: Vikipeedia

Lihtöeldis on tegusõna pöördeline vorm, mis võib olla ühesõnaline lihtvorm või mitmesõnaline liitvorm.

Eesti keel[muuda | muuda lähteteksti]

Lihtöeldis jaguneb ühe- ja mitmesõnalisteks verbivormideks:

  • lihtvorm on tegusõna vorm, mis koosneb ühest sõnavormist: Poiss loeb raamatut. Poisid lugesid raamatut.
  • liitvorm on tegusõna vorm, mis koosneb mitmest sõnavormist nagu
    • täismineviku vorm (abitegusõna olema pöördeline vorm + põhiverbi mineviku kesksõna): Poiss on raamatut lugenud. Raamatut on loetud.
    • ennemineviku vorm (abitegusõna olema pöördeline vorm + põhiverbi mineviku kesksõna): Poiss oli raamatut lugenud. Raamatut oli loetud.
    • eitav verbivorm (eitussõna ei või eitusverb ära, ärge, ärgu, ärgem ~ ärme + põhiverb): Poiss ei loe raamatut. Ära loe raamatut. Ei ole raamatut lugenud. Raamatut ei ole loetud.

Lihtöeldise liitvorm ja liitöeldis koosnevad mõlemad kahest või enamast sõnavormist, kuid erinevad üksteisest selle poolest, et lihtöeldis võib koosneda mitmest sõnavormist täis-või ennemineviku või eituse väljendamisel. Liitöeldis koosneb mitmest sõnavormist, kuid on tegusõna pöördelise vormi ühend tegusõna käändelise või pöördelise vormiga, käändsõna või määrsõnaga.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Mati Erelt 2013. Eesti keele lauseõpetus. Sissejuhatus. Öeldis. Tartu Ülikooli Eesti Keele Osakonna preprindid 4, Tartu.