Leopold I
See artikkel räägib Saksa-Rooma keisrist; samanimeliste kohta vaata Leopold I (täpsustus). |
Leopold I (9. juuni 1640 – 5. mai 1705) oli Habsburgide Austria valduste valitseja alates 1657 ja Saksa-Rooma keiser 1658–1705. Ta oli Saksa-Rooma keisri Ferdinand III poeg.
Leopold I ajal toimus Osmanite riigi viimane ohtlik rünnak Austria vastu, Mehmet IV juhtimisel, kui 1683. aastal piirati viimast korda Viini. 1683. aastal purustas keiserlik sõjavägi Poola kuninga Jan Sobieski abiga Viini all Osmanite sõjaväe. Pärast seda algas aga Osmanite riigi kiire taandumine ning 1699. aastaks oli Leopold juba enamiku Ungari isand.
Elu lõpuaastail nägi ta ka Hispaania pärilussõda, kus Habsburgide troonipretendendiks oli tema noorem poeg Karl.
Troonil järgnes talle tema vanem poeg Joseph.
Tema järgi sai nime Saksamaa suurim teadusakadeemia Leopoldina.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]
Eelnev Ferdinand III |
Saksa-Rooma keiser, Ungari kuningas, Austria ertshertsog, Böömimaa kuningas 1657–1705 |
Järgnev: Joseph I |
Eelnev Imre Thököly |
Transilvaania vürst 1691–1705 |