Leonardo Padura
.jpg)
Leonardo de la Caridad Padura Fuentes (sündinud 9. oktoobril 1955 Havannas Kuubas) on Kuuba kirjanik, ajakirjanik ja stsenarist. Ta sai rahvusvaheliselt tuntuks oma 2009. aastal ilmunud romaaniga "El hombre que amaba los perros".[1][2] Ühtlasi on ta tuntud oma kriminaalromaanide kaudu, mille peategelane on detektiiv Mario Conde.[1]
Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]
Leonardo Padura sündis Havannas Mantilla linnaosas, kus ta elab siiani[2][1]. Ülikoolieelse hariduse sai ta kodukoha lähedal asuvas La Víbora naabruskonnas, kust on pärit ka tema naine, stsenarist Lucía López Coll. Nimetatud paigad leiavad kujutamist hiljem ka Padura loomingus.
Ta on õppinud Ladina-Ameerika kirjandust Havanna ülikoolis ja lõpetas selle bakalaureusekraadiga 1980. aastal.[1][3] Alates samast aastast on alustas Padura oma ajakirjanduskarjääri kirjutades ajaloo- ja kultuuriartikleid muuhulgas kultuuriajakirjale El caimán barbundo ja ajakirjale Juventud rebelde. Hiljem töötas ta La Gaceta de Cuba peatoimetajana.[1]
Looming[muuda | muuda lähteteksti]
1983-1984 kirjutas ta oma esimese romaani "Fiebre de caballos", mille avaldamisega 1980. aastal algas tema viljakam kirjanduskarjäär.[1][4] Suurema tuntuse pälvis ta aga alles oma kriminaalromaanide sarja kaudu, mille peategelane on detektiiv Mario Conde: "Pasado perfecto" (1991), "Vientos de Cuaresma" (1994), "Máscaras" (1997), "Paisaje de otoño" (1998), "Adiós, Hemingway" (2001), "La neblina del ayer" (2005), "La cola de la serpiente" (2011), "Herejes"(2013), "La transparencia del tiempo" (2018).[1] Tema tetraloogia "Cuatro estaciones" hulka kuuluvatest romaanidest "Pasado perfecto", "Vientos de Cuaresma"[1] ja "Máscaras" on eesti keeles Toledo kirjastuses ilmunud Maarja Paesalu tõlkes pealkirjadega "Laitmatu minevik" (2019), "Havanna tuuled" (2021) ja "Maskiball" (2023) [5]. Kirjanik sai rahvusvaheliselt tuntuks peale ajaloolise romaani "El hombre que amaba a los perros" (2009) avaldamist, mis süveneb Kuuba ajalukku ja Lev Trotski mõrvari Ramón Mercaderi ellu.[1]
Padura narratiivi keskmeks on eelkõige mõrvalugu, teisisõnu võib tema teoseid käsitleda kui kriminaalromaane, milles ta peegeldab Kuuba ühiskonna tegelikkust ühiskonnakriitilise pilguga. Seetõttu on ta saanud üheks mõjukamaks hispaaniakeelse kriminaalkirjanduse uuendajaks. Samal moel on Padura kirjutanud stsenaariumeid dokumentaalfilmidele nagu "Yo soy del son a la salsa" (1996) ja süžeefilmidele nagu "Regreso a Itaca" (2014), mis põhineb tema enda teosel "La novela de mi vida" (2002). Lisaks on tema tetraloogia "Cuatro estaciones" kohandatud 2016. aastal Netflixi lühiseriaaliks.[1]
Märkimisväärne on tema pühendumus esseede kirjutamisele, pöörates erilist tähelepanu Alejo Carpentieri või José María Heredia loomingule, aga ka hispaaniakeelsetele kriminaalromaanidele või kriminaalromaanidele.[1]
Ta kirjutab ka lühijutte ja toimetab oma intervjuusid ning reportaaže.[1]
Padura on oma loometöö eest pälvinud palju auhindasid, millest olulisemad on Kuuba riiklik kirjandusauhind (2012, Premio Nacional de Literatura de Cuba) ja Astuuria printsessi auhind (2015, Premio Princesa de Asturias de las Letras).[3]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 "Leonardo Padura. Biografía". Instituto Cervantes. 2020. Vaadatud 11.10.2022.
- ↑ 2,0 2,1 Álvares, Benedicto Cuervo. "Leonardo Padura". Islabahia. Originaali arhiivikoopia seisuga 11.10.2022. Vaadatud 11.10.2022.
- ↑ 3,0 3,1 Víctor Moreno, María E., Ramírez, Cristian de la Olivia, Estrella Moreno. (10.09.2022). "Leonardo Padura". BuscaBiografías. Vaadatud 11.10.2022.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ "Entrevista (vídeo) a Padura en Havana-Cultura". Vaadatud 11.10.2022.
- ↑ "Krimi". toledo.ee. Vaadatud 24.02.2024.