Lendva

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Lendva (ka äkiline, rabandus, rabatis, läbilööja jms) on rahvapärane nimetus äkilisele teravale valule kas nimmepiirkonnas (lumbaago) või mujal ning ka südamerabandusele, mis tabab inimest ootamatult[1].

Rahvapärimuse kohaselt on lendva põhiliselt kahe terava otsaga peerg[1] või Lõuna-Eestis nool, mis nõia poolt tehakse ja lennutatakse koduloomade, vahel ka inimeste pihta koheseks surmamiseks või äkilise valu tekitamiseks. Kohati oli levinud ka ettekujutus, et lendva või rabanduse põhjustab – suur nõel, õlepea või puupulk, mille saadab välja pahasoovija-vihavaenlane või kiuslik naaber, kes haudub kättemaksu.

Rabanduseks kutsuti lisaks raskesti ravitavaid või peaaegu ravimatuks peetavaid haigusi, mis rabasid inimest või looma kas nõia saadetud või iseseisva haigusehaldjana. Rabandust oskasid teha nõiad, nagu ka seda arstida. Usk lendva- ja rabandusesaatjatesse nõrgenes kiiresti 19. sajandil, kauem püsisid kasutuses aga rahvameditsiini ja rahvaveterinaaria võtted, samuti lendvat tõrjuv sõnamaagia ja palved[1].

Lendva, ka lendaja või lennus, esineb põhjaeesti murdeis kohati varavedaja ehk tulihänna tähenduses.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Tallinn, Ühiselu AS trükikoda. Lk 140

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]