Leie raamatukogu
Leie raamatukogu tegutseb Viljandi maakonnas Viljandi vallas Leie külas endise Leie Põhikooli hoones. Alates 2020. aastast on Leie raamatukogu Kolga-Jaani Rahvaraamatukogu haruraamatukogu.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
1883. aastal oli Viljandimaal, toonases Võisiku vallas Lätkalu-Leies oli raamatukogu asutamine Leie möldri, tulise jakobsonlase Tõnis Laari eestvedamisel käsil. Kokku oli kogutud hulk raamatuid. Siis tungisid mõisaametnikud väevõimuga majja, kus raamatukogu pidi tegevust alustama, raamatud viidi mõisa. Seal käskis mõisnik kõrvaldada raamatud, mis temale ei meeldinud, näiteks Carl Robert Jakobsoni "Kolm isamaakõnet", "Kooli lugemise raamatu" jm. Anti käsk kogutud raamatud annetajatele tagastada ning mõisnik keelas mõisa maa peal raamatukogu asutamise.
1922. aasta algul asutati Lätkalu-Leie Rahvaraamatukogu Selts. Selle mõtte algatajaks oli Tõhu talu peremees Martin Anni. Lätkalu-Leie Rahvaraamatukogu Seltsi koondus üle 30 kultuurihuvilise. Tegutseti ühiskondlikel alustel, ilma kindla materiaalselt vastutava isikuta. Suureks abiks raamatute ostmisel olid pidude korraldamisest saadud tulud. 1924. aastal nimetas ajaleht Postimees" piirkonna suuremate seltside hulgas, mil haridusline ja kultuuriline tähendus, ka Lätkalu-Leie Rahvaraamatukogu Seltsi.
Järgnenud aastatest on raamatukogu kohta vähe teada. Raamatukogu nime muudeti korduvalt, samuti koliti raamatukogu mitmel korral ümber järgmistesse asukohtadesse. Umbes aastast 1947 on säilinud ajalehe väljalõige, mille teatel "hiljuti Nõukogude armeest demobiliseeritud V. Sudov asus raamatukogu juhataja kohale, teenindas lugejaid eeskujulikult ning pidevas koostöös rahvamaja juhatajaga aitas kaasa valla kultuurielu tõstmisele". Ajalehes "Kiir" seevastu noomib 1960. aastal Põltsamaa rajooni raamatukogu juhataja: "Jõudku Kaavere, Saduküla, Tapiku, Käsukonna, Umbusi, Lätkalu-Leie jt raamatukogude juhatajad ometi kord niikaugele, et nende raamatufondides ei leiduks keelatud kirjandust!". Siit aimub, et raamatukogus püüti tsensuurile vaatamata säilitada ja küllap ka lugejatega jagada nõukogude võimu poolt keelatuks kuulutatud kirjandust. Nõukogude ajal tuli raamatukogutöö kõrval ka kolhoosis normtunde täita. Näiteks 1964. aasta tööaruandest võib lugeda, et raamatukogutööd takistasid aasta alguses kohustuslikud loomade loendamised, 1972. aasta aruandes on kirjas, et raamatukogu juhatajal oli kohustus käia 16 tundi kartuleid korjamas.
1964. aastal tegutseti Lätkalu-Leie ühiskondliku raamatukogu nime all ning samal aastal ajutiselt raamatukogu suleti kuna töö oli soikunud, laenutajad lahkunud. Siiski samas taastati raamatukogu töö, tööle võeti uus juhataja ning raamatukogu nimetati ümber Lätkalu-Leie külaraamatukoguks.
1980. aastal muudeti taas nime: Lätkalu-Leie raamatukogust sai Leie raamatukogu.
1995. aastal kolis raamatukogu Leie asulast, kolmetoalisest korterist, Leie Põhikooli vastvalminud ruumidesse ning külaraamatukogu tööle lisandus kooliraamatukogu töövaldkond. Raamatukogu juhatajana alustas tööd Taimi Russki, kes tänaseni Leie raamatukogus ametis. 2020. aastal moodustati Kolga-Jaani Rahvaraamatukogu, mille üheks haruraamatukoguks sai Leie raamatukogu.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]