Leho
Leho on eesti mehenimi.
Julius Mägiste esitas nime Leho 1936. aastal omaloodud kunstliku nimena. Nimel võib olla seos Henriku Liivimaa kroonikas mainitava Lembitu linnuse Leole 19. sajandi teise poole luulest tuntud kujuga Lehola (näiteks Jaan Bergmanni poeemis "Ustav Ülo").[1]
2020. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis eesnimi Leho 300 mehel. Leho oli populaarsuselt 358. mehenimi. Kõige populaarsem oli eesnimi Leho vanuserühmas 45–49, kus neid oli 10 000 elaniku kohta 6,01.[2]
Nime kandjaid[muuda | muuda lähteteksti]
- Leho Haldna, eesti orienteeruja, orienteerumiskohtunik ja sporditegelane
- Leho Lamus, Eesti poliitik
- Leho Laurine, eesti maletaja ja maleajakirjanik
- Leho Lumiste, eesti prosaist ja ajakirjanik
- Leho Lõhmus, eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja
- Leho Muldre, eesti muusik
- Leho Pent, eesti tõstja
- Leho Raie, eesti ulmekirjanik
- Leho Rubis, eesti kunstnik ja muusik
- Leho Ründal, eesti tehnikateadlane
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Edgar Rajandi. Raamat nimedest. Tallinn, 1966, lk. 105
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. august 2020. Vaadatud 7. veebruaril 2020.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)