Leet-käosulane

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Leet-käosulane
Hippolais pallida Akko Israel 2.jpg
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Linnud Aves
Selts Värvulised Passeriformes
Sugukond Põõsalindlased (Sylviidae) või Acrocephalidae
Perekond Käosulane Hippolais, Iduna
Liik Leet-käosulane
Ladinakeelne nimetus
Hippolais pallida; Iduna pallida
(Hemprich ja Ehrenberg 1833)
Leet-käosulane

Leet-käosulane (Hippolais pallida) on põõsalindlaste sugukonda käosulase perekonda kuuluv lind.

Süstemaatika[muuda | muuda lähteteksti]

Mõnikord eraldatakse 5 põõsalindlaste sugukonda kuuluvat perekonda, sealhulgas perekond käosulane, eraldi sugukonda või alamsugukonda roolindlased (Acrocephalidae).

Käosulase perekonnas eraldatakse kaks alamperekonda, kummaski 4 liiki. Leet-käosulane arvatakse alamperekonda Iduna ja seetõttu nimetatakse teda ladina keeles aeg-ajalt ka Iduna pallida.

Euroopas leidub kaks alamliiki, mida uuema süsteemi järgi on hakatud käsitlema liikidena: idapoolne elaeica ja läänepoolne opaca (mauri käosulane). Mauri käosulane on pisut suurem ja suurema nokaga ning tema keha alaküljel on pruunikas varjund. Leet-käosulase kõhupool on vahel rohekas ja teda on väga keeruline eristada lõuna-käosulasest Hippolais rama. Aafrikas leidub lisaks veel kolm alamliiki.

Levila[muuda | muuda lähteteksti]

Leet-käosulane on levinud Lõuna- ja Kagu-Euroopas, Väike-Aasia, Lähis-Idas ja Aafrikas põhja pool ekvaatorit.

Ta on rändlind. Talvitumisalad asuvad Saharast lõunas ja Araabia poolsaarel.

Eestis on leet-käosulast kohatud ainult ühel korral, 2004. aasta varasuvel Läänemaal.

Välimus[muuda | muuda lähteteksti]

Leet-käosulane on 12-14 cm pikk, beežikashalli ülapoole ja valge alapoolega käosulane. Sugupooled on sarnased nagu teistelgi käosulastel. Talle on iseloomulik saba allapoole vibutamine.

Leet-käosulase laul on üksluine sädin.

Elupaik[muuda | muuda lähteteksti]

Leet-käosulane elab poolkõrbete ja orgude kuivades põõsastikes, oaasides, aedades ja kultuurmaastikul.

Pesitsemine[muuda | muuda lähteteksti]

Leet-käosulase munad

Leet-käosulase pesa paikneb madalal puul või põõsas, tavaliselt vähem kui kahe meetri kõrgusel. Kurnas on 2–5, sagedamini 3-4 muna, mida haub peamiselt emaslind 11–13 päeva. Pojad väljuvad pesast 11–15 päeva vanuselt. Leet-käosulane pesitseb suve jooksul tavaliselt kaks korda.

Toitumine[muuda | muuda lähteteksti]

Leet-käosulane on peamiselt putuktoiduline nagu enamik teisigi põõsalindlasi. Sügisel sööb ta ka marju.