Laulumäng

Laulumäng. Lõbus rahvalik naiivsevõitu ja lihtsakoeline teatritükk kõnedialoogide, laulu- ja instrumentaalmuusika numbritega. Eestipärane kohalike oludele ning kasutada olnud näitlejate võimeid arvestav mugandus sakslaste Singspielist. Nimetati suupäraselt laulumänguks, aga käsitleti ka kui ooperi ja lustimängu vahevormi. Kuna see lavaline meelelahutus osutus saksakeelsetes Euroopa maades väga elujõuliseks ja levis kiiresti, siis saksa kultuuriruumiga seotud Eesti võttis selle samuti oma modifikatsioonidega kasutusele.

Eestisse jõudis sakslaste Singspiel Vanemuise seltsi vahendusel. August Wiera lavastas 1886. aastal Wilhelm Heinrich Louis Mannstaedti teose Humbug (1880) järgi oma laulumängu "Ilumäe piimatüdruk", mis sai publikult väga hea vastuvõtu. See innustas Wiera truppi esitama järgmisel aastal August Conradi Unter dem Birnbaum eestikeelse variandi "Õunapuu all". Edukateks osutusid ka "Ebaparun ehk Kaltsukuningas" (1888),"August ja Klaara ehk Seisuste vaheseinad" (1888), "Mängumehe laulud" (1889), "Ema õnnistus" (1889), "Kuldvähk" (1892), "Postimees ehk Vana arm ei roosteta" (1892), "Staab-kornist" (1894) jt, mille juured olid kõik Saksamaa Singspielide mullas.

Domineerisid talupojateemad ja kosjateemad, sageli toimusid sündmused jaaniõhtul. Populaarne oli kui vaene peategelane vastandus rikkale ja vaene tüdruk sai rikkale mehele. Sündmuste kulgu anti edasi regivärsilise lauluga, stseene etendati dramaatiliselt ja laval liiguti tantsuliselt. Vahel ilmestati lugu pantomiimiga. Teksti autoriteks olid tavaliselt August Kitzberg ja Karl August Hindrey. Vahel ka Oskar Luts ja Hugo Raudsepp. Eesti oma laulumängude peamisteks autoriteks olid Eduard Oja ja Juhan Simm. Estonia Seltsi varasemas tegevuses ei olnud laulumängudel repertuaari kujundamisel sellist kaalu nagu Tartus. Tallinnas mängiti alates 1895. aastast peamiselt Wiera repertuaari, nagu "Udumäe kuningas" ja "Puriküla pruudid". Nende lavastamise eest hoolitses esialgu Wilhelm Thal ning hiljem Paul Pinna ja Theodor Altermann. Nende initsiatiivil oli laulumängudena repertuaaris "Veiderdaja", "Lilleoru Elsa", "Seisuste vaheseinad", "Kaltsukuningas", "Ilumäe piimatüdruk" jt.

1906. aastal valminud Vanemuise uus teatrimaja ajendas muutma repertuaaripoliitikat. Wiera enda kirjutatud laulumängud jäid tagaplaanile. Asemele tulid Viini ja saksa operetid.