Lapstööjõud

Allikas: Vikipeedia

Lapstööjõud on alla 15-aastaste (Rahvusvahelise Tööhõiveorganisatsiooni[1] (ILO) järgi) tööhõive, mis on laste osalemine majandustegevuses osalise või täistööajaga. Lapstööjõud võib pärssida laste kehalist, sotsiaalset või vaimset arengut. Lapstööjõu kasutamine ohustab tulevaste põlvkondade võimet muutustega toime tulla. Eri riikides on kehtestatud erinevad vanusepiirangud, millest nooremaid lapsi tööle võtta ei tohi. Paljudes kolmanda maailma riikides on lapsed tööle võetud varajases nooruses; eriti kasutavad neid rahvusvaheliste korporatsioonide alltöövõtjad. Lapstööjõu kontrollimine ja reguleerimine on kolmanda maailma riikides väga raske, sest lapsed töötavad väljaspool ametlikult reguleeritud tööturgu.

Lapstööjõu kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Kogu maailmas on 218 miljonit 5–17-aastast last. Nendest 152 miljonit on lapstööjõu ekspluateerimise ohvrid (88 miljonit poissi ja 64 miljonit tüdrukut); peaaegu pooled neist, 73 miljonit, töötavad ohtlikes organisatsioonides. Kõige rohkem kasutatakse lapstööjõudu Aafrikas (72,1 miljonit), 62,1 miljonit Aasias ja Vahemere piirkonnas, 10,7 miljonit Ameerika Ühendriikides, 1,2 miljonit Araabia maades ning 5,5 miljonit Euroopa ja Kesk-Aasia riikides. Lapstööjõudu kasutatakse peamiselt põllumajanduses (71%), mis hõlmab kalandust, metsandust, loomakasvatust, vesiviljelust, kui ka elatus- ja kaubanduslikku kasvatamist; 17% teenustest ja 12% tööstussektoris.[2]

Lapstööjõu kasutamist põllumajanduses on avastatud:

Lapstööjõu kaotamine[muuda | muuda lähteteksti]

Tänapäeval on UNICEF[3] ühinenud ILO-ga, et hoida ära laste tööjõu kasutamist. Valitsuste koostöös on UNICEF projekte läbi viinud kogu maailmas, et lapsed saaksid ohtlikust tööst eemalduda ja koolis õppida. UNICEF töötab laste tööjõu poolt mõjutatud riikides laste kaitsva keskkonna loomiseks – turvavõrgus, mis luuakse siis, kui valitsused ja kõik ühiskonnaliikmed teevad koostööd, et kaitsta lapsi igasuguse ebaseadusliku lapstöö vastu.[4]

Bangladeshis aitas UNICEF luua keskusi, mis pakuvad tüdrukutele kooliharidust, harrastustegevusi ja tervisehoiuteenuseid. Programmi põhikomponent eeldab vanemate veenmist, et toetada tüdrukute haridust ja tunnustada tulevaste kasutegurite olemasolu koolitades sealseid inimesi sellistes asjades.

Marokos on UNICEF aidanud sadu lapsi eemaldada keraamika, vaipade kudumise ja nahktööstuse ekspluateerivast tööst.

Burkina Fasos eemaldas UNICEF kolmest kullakaevanduspiirkonnast 150 last, et õpetada peresid ja kogukondi kaevandamise ohtude eest

UNICEF on töötanud laste tööjõu vähendamiseks ja kõrvaldamiseks, kasutades järgmisi strateegiaid:

  • Õiguskaitse, et tagada lapstööjõu rakendamine seaduse järgi
  • Hariduse kättesaadavuse parandamine, hariduse kvaliteedi ja asjakohasuse parandamine, koolide vägivalla käsitlemine.
  • Perede ja kogukondade teadlikkuse tõstmine ning laste ekspluateerimise vastu võitlemine
  • Sotsiaalkaitseprogrammid ja rahasiirded, et parandada perekondade ja elanike majanduslikku olukorda, et vähendada vajadust laste saatmiseks tööle. [5]

Kasutatud kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Rahvusvaheline Tööorganisatsioon".
  2. "Facts and figures".
  3. UNICEF
  4. "Lapstööjõud: kultuur või meeleheide?".
  5. "Child Labour".