Lant

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Lant on sööta jäljendav, läikiva metallkehaga õngpüünis [1].

Pöörlevad landid
Pöörlevad landid

Levinumad landitüübid[muuda | muuda lähteteksti]

Vooblerid[muuda | muuda lähteteksti]

Vooblerid liigitatakse kolme põhitüüpi:

  • ujuvad (floating),
  • uppuvad (sinking) ja
  • neutraalselt ujuvad (suspending).

Ujuvad vooblerid jagatakse omakorda

  • pinnavee- (shallow runner) ja
  • sügavale sukelduvateks (deep runner) voobleriteks.[2]

Silikoon- ehk kummilandid[muuda | muuda lähteteksti]

Silikoon- ehk kummilandid on kerged ja vajavad rakendamiseks raskust ja konksusid. Nad on soodsa hinnaga peibutised. Viimastel aastatel[viide?] on nende tootmises toimunud väike revolutsioon – pehmete lantide tase on oluliselt tõusnud ja lisandunud on uued tehnoloogiad. Tänapäevased silikoonlandid ehk jigid on ülirealistliku välimuse, viimistluse ja mänguga. Paljud on söödavad ja lõhnastatud.[3]

Pöörlevad landid[muuda | muuda lähteteksti]

Pöörlevad landid tekitavad vibratsiooni, mille kala tajub ära kaugelt. Suurem osa pöörlevatest lantidest on numbriga märgistatud. Kõige väiksemal landil on number 00. Sellised landid sobivad püüdmiseks madala veega kitsastes ojades, kus võib kohata väiksemaid röövkalu nagu ahven, forell, harjus jne. Väikseid lante peaks kasutama ülikerge ridvaga (test 1–4 g) pikkusega 110–250 mm, peene jõhvi (0,14–0,16 mm) ja soovitavalt ilma trossita landi ees. Väikese testiga ritv on vajalik selleks, et kerget lanti kaugemale visata. Lante märgistusega 0 ja 1 peaks kasutama samuti kerge spinninguridvaga (test 4–8 g), et saavutada pikemaid viskeid. Jõhv võiks olla minimaalse venivusega ja jämedusega u 0,18–0,22 mm. [4]

Plekklandid[muuda | muuda lähteteksti]

Suurem osa plekkantidest välimuselt kala ei meenuta või meenutavad neid kaudselt. Plekklandid sobivad kõikidesse veekogudesse. Need, kes püüavad madalas vees, vajavad aeglaselt uppuvaid lante, mis on laiad ja õhukesed. Kes püüab kiires vooluvees, vajab kitsaid ja raskeid lante – selliseid lante on kerge ka täpselt soovitud kohta heita. Suurtes ja sügavates veekogudes suuri kalu jahtides toimivad kõige paremini rasked ja paksemad landid.[5]

Pinnalandid[muuda | muuda lähteteksti]

Pinnalantidega saab püüda ajal mil kala paikneb veekogude madalamates piirkondades, kupulehtede, vesikuuskede või muu veetaimestiku vahel. Sellise landiga saab püüda seal, kus tavaline lant takerdub hetkega nagu teisedki.

Rohuvabad landid[muuda | muuda lähteteksti]

Enamus rohuvabadest lantidest on varustatud landi kere külge kinnitatud ühe haakekonksuga, mille ots on kaitstud terasvedruga (näiteks Eesti kalameeste hulgas väga populaarne Rapala Minnow Spoon), teistel on surutud kolmiku kaks haru vastu landi keret ja vaba haru kaitstakse vedru(de)ga. Rohuvabu lante, mis on varustatud kolmikkonksuga, eelistatakse rohkem, kuna kogemus näitab, et kolmikkonks hoiab kala paremini kinni.[6]

Käsitöölandid[muuda | muuda lähteteksti]

Väga populaarne on tänapäeval kalameeste seas kalapüük isevalmistatud landiga. Iga kalamees saab valmistada just endale meelepärase ja sobiva.

Võnk- ehk lusiklandid[muuda | muuda lähteteksti]

Võnk- ehk lusiklantide puhul on oluliseks teguriks kerimiskiirus. Efektiivsemaks peetakse korrapäratult küljelt küljele liikumist. Võnkeid mõjutavad landi kaal (paksemad ehk raskemad lusikad on "laisemad"), raskuskeskme asukoht ja painde suurus. Lusiklantidel (tegelikult ka voobleritel) on tähtis see, et ninaosa teeks võimalikult väikeseid võnkeid. Tagaosa peab tegema laiemaid võnkeid.Võnkumist saab reguleerida kontuuri muutmisega (võnkesagedus ja võngete amplituut võib reageerida ka väikesele landikuju muutmisele, näiteks 1–2 mm). Ei ole harvad ka need juhud, kui lusiklandi parim mäng saavutatakse hoopis niiviisi, et landi tagumine pool vahetatakse ettepoole (keerates nina tahapoole). Mitmed plekklantide asjatundjad viilivad landi servad õhemaks, et lant oleksid ebaühtlase paksusega – see muudab landimängu ahvatlevamaks. Lantide häälestamisel tasub jälgida ka ridvaotsa, kuna see reageerib samuti landi mängu muutusele ja võib hakata teistmoodi võnkuma.[7]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Lant, EKI
  2. Vooblerid, Kalaportaal
  3. Kummilant, Silikoonlant, Kalaportaal
  4. Pöörlevad landid, Kalaportaal
  5. Plekklandid, Kalaportaal
  6. Rohuvaba landid, Kalaportaal
  7. Võnklant, Kalaportaal