Mine sisu juurde

Lamnso keel

Allikas: Vikipeedia


Lamnso keel
Kõneldakse  Kamerun
 Nigeeria
Kokku kõnelejaid 240 000
Keelesugulus

Nigeri-Kordofani hõimkond

  • lamnso keel
Keelekoodid
ISO 639-3 Lns

Lamnso keel ehk nsoo keel on bantu keel, mis kuulub Nigeri-Kordofani keelkonnale.

Lamnso keelt räägitakse nsoo rahvaste poolt. Lamnso keelt kõneldakse rohumaadel looderajoonis Kamerunis ja väiksel alal Kagu-Nigeerias. Kõnelajate arv on ligi 240 000 inimest.[1] Lamnso on toonikeel. Vokaalide toon eristab tähendust. Lamnso keelt kirjutatakse ladina tähestikuga. Lamnso keel kuulub SVO-keelte hulka.

Märk Toon Näide 1 Tähendus Näide 2 Tähendus Näide 3 Tähendus
´ Tõusev toon vihm madu dzə́n tantsima
` Langev toon ta yò' mitte sàmbà seitse
^ Tõusmine ja langemine toon dzə̂n vana tân viis də̂r raske
' Kõrisulghäälik mò'ón üks yó' hõõruma tár' kolm
a = ä b = b c = č d = d e = e ə = õ f = f
g = g h = h i = I j = dž k = k l = l m = m
n = n ŋ = ng o = o p = p r = r s = s t = t
u = ʌ v = v w = w y = j z = z
Vokaalid Diftongid
aa = a ay = ae
ee = ee ey = ei
əə = õõ əy = õi
ii = i iy = i
oo = oo oy = oi
uu = u uy = ui

Tüüpilised häälikuühendid[5]

[muuda | muuda lähteteksti]
bv dz gb gh gv gw jw kf kp kw
mb mf mt mv nj ns nt ny ŋg ŋk
ŋw sh ts ghv mbv ndz nsh ŋgv ŋgw shw
mò'ón – üks
bà – kaks
tár – kolm
kwee – neli
tân – viis
ntùfù – kuus
sàmbà – seitse
wame – kaheksa
bv'ə – üheksa
gvəm – kümme

Isikulised asesõnad[8]

[muuda | muuda lähteteksti]
Subjekt Objekt
M / mo – mina mo – mina
à – sina wo – sina
wù – tema (mees või naine) wùn – tema
k – tema sho – tema
ver/ vesn/ woso – meie ver/ vesn/ woso – meie
ven – teie ven – teie
awune/ à – nad awune – nad
v – asjad (objektid) v – asjad
em – minu
e – sinu
er/esn – meie
en – teie
ev – nende

Lamnso keeles on nii prefikseid kui ka sufikseid. Lamnso keeles on neli klassi nimisõnu. [9]

  • Esimene klass hõlmab nii inimesi, inimeste rühmasid, inimeste tegevusi, loomade rühmasid kui ka objektide rühmasid. Esimese klassiga mitmuse käänet kasutades, on kohustuslik lisata a-eesliide.
  • Teine klass hõlmab nii asju, loomi kui ka enamikku kehaosadest. Teine klass toimib esimesest tüübist erinevalt, eesliite asemel lisatakse sõna järele -si sufiks.
  • Kolmas klass muudab sõna tüvi. Nende sõnade eesliited muutuvad. See klass hõlmab mitmesuguseid asju. Kõik need sõnad, mis kuuluvad sellele tüübile algavad ki- prefiksiga ainsuses ning vi-prefiksiga mitmuses.
  • Neljas klass hõlmab väikseid asju ja loendamatuid objekte (näiteks: vedelikud). Neljas klass kasutab kolmanda tüübiga sarnast süsteemi. Ainsuses rakendatakse shi-prefiksit, mitmuses kasutatakse me-prefiksit.
Nimisõna klassid[9]
Klass Sisu Ainsuse märk Mitmus märk Ainsus näited Mitmus näited
I inimesed, inimeste rühmad, inimeste tegevused , loomade rühmad ja objektide rühmad markeerimata a- prefiks fon = kuningas, ŋwa' = raamat a-fon = kuningad, a-ŋwa' = raamatud
II asjad, loomad ja kehaosad markeerimata -si sufiks njoŋ = okas, lavsi = majad njoŋsi = okkad, lav = maja
III mitmesugused asjad ki- prefiks vi- prefiks kintam = rist, kiyuŋ = loll vintam = ristid, viyuŋ = lollid
IV väiksed asjad ja loendamatud objektid shi- prefiks me- prefiks shijiy = täht, shiliv = süda mejiy = tähed, meliv = südamed

Uut sõna luuakse verbi nimisõnadega seostades, järgi SV sõnajärele. Kui kasutatakse verbi, siis verb järgneb nimisõnale, i lk 17 kui adjektiivi, siis adjektiiv tuleb enne ja nimisõna selle järel. [10]

Näiteks: ŋgaa = üks, kes shoŋ = varastama ŋgaashoŋ = varas (üks, kes varastab)

dzə̂n = vana lúmen = mees dzə̂nlúmen = vanamees

Nagu eesti keeles on võimalik verbist luua nimisõna, siis selles olukorras ki- eesliide lisatakse verbile. [10]

Näiteks: néŋ = valetama kinéŋ = vale kpú = surema kikpú = surm

Mineviku, oleviku ja tuleviku vormid

[muuda | muuda lähteteksti]

On kaks minevikuvormi tüüpi: lihtminevik ja enneminevik.[11]

Esimene lihtmineviku tüüp kasutab abisõna „ki“ enne verbi ja määrab tegevuse, mis just toimus. Nii teist kui ka kolmandat tüüpi lihtminevikku väljendatakse isikuliste asesõnade vokaalide pikendamise kaudu. Enneminevik pikendatakse isikulise asesõna vokaali ning kasutatakse asesõna „lo“ enne verbi.

Olevikuvormis on kohustuslik kasutada lühikese vormi isikulist asesõna.[12] Lamnso keeles on markeeritud rakendatakse tulevik.

Tuleviku on kolme tüüpi:

  • Esimene tüüp määratakse abisõnaga „yii“, mis näitab, et midagi on täna toimumas.
  • Teises tüübis kasutatakse abisõna „wiy“, mis määrab sündmuse, mis on toimumas homme või ülehomme.
  • Kolmas tüüpi määratletakse abisõna „ghàn“, mis näitab, et tegevus toimub kaugemas tulevikus.
Tempus[13]
Tempus Märgid Näide Tähendus
Lihtminevik I ki abisõna wù ki búune ta just magas
Lihtminevik II pikendatud asesõna vokaal wù-uu joy ta oli haige
Enneminevik pikendatud asesõna vokaal ja "lo" abisõna Wù-uu lo yi ta oli söönud
Olevik lühike asesõna M shi, Wù tú ŋkeè Ma näen und, Ta hoiab kilpi
Tulevik I (Varsti) yii abisõna Wù yii shiy yiy wù Varsti Ta kaitseb oma ema
Tuleviku II (Homme või ülehomme) wiy abisõna Wù wiy dzə́n Ta tantsib homme
Tuleviku III (Millalgi tuleviks) ghan abisõna Wù ghàn kpú Ta on tulevikus suremas

Osastavas käändes tuleb omanik nimisõna järel. [14]

Näiteks: lav mo – minu maja (maja minu), meliv ev – nende südamed (südamed nende), si shisi = kassi silm

Eituses kasutatakse kahte eitusõna: „bo“ isikulise asesõna ees ja „yo'“ verbi ees. [15]

Näiteks: Bo m yo' yúiyri lúmen – ma ei tapa meest (ei ma ei tapa meest), Bo jwi yo' lúm lúmen – koer ei hammusta meest (ei koer ei hammusta meest)


Kui on vaja asukohta tähistada, siis on kohustuslik kasutada eessõna enne koha nime.

Näiteks: „e mvm“ – sees, Wù nó mènsə e mvm kóv – ta joob verd metsas, vəiy tôn e mvm lav – tulekahju põleb majas, wôŋ nso' – nsoo riik

  1. http;//www.ethnologue.com/language/lns
  2. Elements of Lamnso' Grammar and Basic Lam Nso' vocabulary, William Banyee, lk. 7
  3. Elements of Lamnso' Grammar and Basic Lam Nso' vocabulary, William Banyee, lk. 5–6
  4. Elements of Lamnso' Grammar and Basic Lam Nso' vocabulary, William Banyee, lk. 6
  5. Elements of Lamnso' Grammar and Basic Lam Nso' vocabulary, William Banyee, lk. 6–7
  6. Elements of Lamnso' Grammar and Basic Lam Nso' vocabulary, William Banyee lk 31
  7. A Phonology of Nso language, Karl ja Winifred Grebe, lk. 48–50
  8. Elements of Lamnso' Grammar and Basic Lam Nso' vocabulary, William Banyee lk 20, 22
  9. 9,0 9,1 Elements of Lamnso' Grammar and Basic Lam Nso' vocabulary, William Banyee lk 8
  10. 10,0 10,1 Elements of Lamnso' Grammar and Basic Lam Nso' vocabulary, William Banyee lk 17
  11. Elements of Lamnso' Grammar and Basic Lam Nso' vocabulary, William Banyee lk 38–39
  12. Elements of Lamnso' Grammar and Basic Lam Nso' vocabulary, William Banyee lk 37
  13. Elements of Lamnso' Grammar and Basic Lam Nso' vocabulary, William Banyee lk 37–40
  14. Elements of Lamnso' Grammar and Basic Lam Nso' vocabulary, William Banyee lk 19
  15. Elements of Lamnso' Grammar and Basic Lam Nso' vocabulary, William Banyee lk 41